muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt
Kui on teada, et kreeklaste elus oli peale jumalate ka väga tähtis teater siis Roomas see nii polnud. Sama lugu oli ka spordiga. Roomlased armastasid rohkem näha verd. Nad käisid vaatmas gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi, mis olid rohkem pingelisemad kui teater. Ka teatris käidi kuid kindlasti oli selle osatähtusus väiksem kui Kreekas. Peale kõik neid Kreeka kultuuri mõjusid Roomale säilitasid roomlased siiski ka midagi endale omast. Nad säilitasid oma kuluuri samuti mingil määral. Roomlased lõid palju uusi leiutisi ning nad on tänapäevasele maailmale palju juurde andnud. Bert Tippi
kultuurile truuks ja isegi taastasid suurel määral sisemise ühtsuse hellenistlikult ajastul. Kord toimunud etnogenees ostusu jõuliseks, sest kreeklased ja nende keel on jäänud stabiilseks, paikseks ja ühtlaseks kolme aastatuhande kestel ja on jätkuval läbinisti indoeuroopalik, leedu keele kõrval kõige arhailisem elav indoeuroopa keel. Substraat andis ootuspäraselt mõningat sõnavara, eriti kuluuri alal (labu`rinthos peitekoda). Mõju võib olla ka subtiilne, nt. Vanad terminid ,,isa" ja ,,ema" on alles, kuid ,,vend" ja ,,õde" kadunud ja säilinud vaid sõna ,,vendkondlane". Erinevalt keelest peegeldab kreeka usund oluliselt pealiskihi ja substraadi sulamit.Vastandina veda ja vanairaani jumalate üsnagi hõlpsale võrdlusele on klassikaline kreeka panteon täiesti omalaadne, pigem novaatrolik kui alalhoidlik. Ta oli olemas juba mükeene ajastul. Ainus puuduv suurjumalus
ainult ilmutuse kaudu.7 Juudid ei olnud tegelenud filosoofiaga. Aga sattudes kreeka ratsionalismi mõju alla (332a e.m.a.), kus juudid nii Palestiinas kui ka diasporaas olid ümbritsetud hellenistlikust kultuurist, toimus mõnevõrra kultuuride segunemine, mis muutis mõnel pool ka juutide ja kreeklaste suhted pingeliseks. Teadaolevalt ka keegi juut Aleksandriast (u.50 e.m.a.), Saalomoni Tarkuseraamatu autor, hoiatab kaasjuute ümbritseva hellenistliku kuluuri võrgutuste eest ja õhutab jääma truuks omaenda traditsioonidele: tõeline tarkus seisneb Jahve kartuses, mitte kreeka filosoofias.8 Ajapikku õnnestus varajastel kirikuisadel muuta kreeka mõtlemine kristlikuks mõtlemiseks. Kuigi seda protsessi ei saanud alati pidada ühesuunaliseks.9 Varaseimad kristlikud kirjamehed väljaspool uut Testamenti olid Apostellikud isad. Nende kirjutistest saab sild Uue Testamendi ja 2.sajandil kirjutanud apologeetide vahel. 10
19. Millised on kultuurimuudatusteks vajalikud tingimused ja miks kultuuri muutmine sageli ebaõnnestub? Kui kultuur takistab muudatusi läbi viimast, siis millised on tegutsemisvõimalused? Kultuurimuudatseks vajalikud tingimused: *Vaba ressurss, õppimiseks, koolitamiseks. *Muutuste algatajate mõjuvõim ja tegevusvabadus. *On äratundmine, et midagi peab muutma. *Juhid kehastavad väärtusi ja käitumismalle, mis on omased taotletavale kultuurile Miks kuluuri muutmine sageli ebaõnnestub: *Nõuab sügavaid muutusi väärtustes, juhtimisstiilis, struktuurides, palgakorralduses. *Võtab kaua aega (sageli 5 ja enam aastat). *Tekitab stressi ja segadust, toob kaasa tulemuslikkuse languse, mistõttu jäetakse pooleli. Kui kultuur takistab muudatusi läbi viimast, siis võib muuta ta seni domineerinud orientatsiooni (nt. rollikultuurilt sooritusele) või domineeriva kultuuri negatiivseid külgi nõrgendada või elimineerida. 20
Sel juhul ei pea 18 tundi jagama 5 päeva peale, vaid ta võib töötada 3 päeva nädalas, iga päev 6 tundi. Praegune seadus kaotas õhtuse töö, ning sätestab öötöö(22.00-06.00). Alaealiste puhul alaealine ei tohi töötada ajavahemikus 20.00-06.00. Üldisest piirangust on tehtud aq 1 erand, mille kohaselt alaealisel on lubatud töötada 20.00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi
Homo habilis ilmus u 2 miljonit a. tagasi ning Homo erectus (1,9 miljonit a. tagasi) oli esimene liik, kes Afrikast välja rändas. Homo sapiens arenes välja u 250-200 tuhat a. tagasi. Kehaliste tegevuste (tööriistade kasutamise) õppimise /kehalise kasvatuse (sõjalise ettevalmistuse) kujunemine tsivilisatsioonide-eelsel ajal: vajaduspõhine Vanaaeg. Vanaaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): Vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kuluuri ajastu. Tsivilisatsioonide tekkimisest u 4. aastatuhat eKr kuni antiikkultuuri hääbumiseni 5.-6. saj. m.a.j tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (tehti midagi peale eluks vajaliku tootmise) pealikuriigid ca 20000 elanikuga kogukonnad, mida juhtis kõrgeima saatusega perekonna vanim liige Vanaaja riikide kuulsad valitsejad: Hammurapi(Babüloonia); Amenhotep IV (Egiptus); Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan
annaabi.ee 
