1.8 Jääkväärtus Jääkväärtuse hindamisel lähtutakse olukorrast, kus kõik remonttööd hoonel on juba lõpetatud. Jääkväärtus = Asendusväärtus kulum Hoone eluiga väheneb, kui seda ei hooldata, ning lisaks antud eluhoone puhul on esmatähtis just lähtuda inimestele mõistliku hinnaga eluaseme säilitamisest. Lisaks, turusituatsioon näitab, et paneelmajade populaarsus ei ole oluliselt langenud. Arvestades kõiki neid asjaolusid, võib hoone kulumiks määrata ligikaudu 40 %. Jääkväärtuseks saame sel juhul 3 841 506 . 1.11 Kokkuvõte Käesolevas projektis kavandati Lasnamäel asuva korterelamu renoveerimise plaani. Eesmärgiks oli hoone energiatõhususe tõstmine. Tulemusena selgus, et hoone jooksevkulud vähenesid mõningal määral laenuperioodil ning tunduvalt ka pärast seda, mis tähendab, et hoonele kavandatavad remonditööd on vaja läbi viia. Kuna tegemist on suure paneelelamuga,
Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha väljaminekut ei tähenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo leidmiseks puhaskasumile juurde liita. · Investeeringud leiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse "Rahavood investeerimistegevusest" realt "Põhivara soetamine". Investeeringud on vajalikud ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning kasvatamiseks. · Puhta käibekapitali muutuse leidmiseks tuleb teha natuke arvutusi.
kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid). KULUDE KAJASTUMINE ETTEVÕTTE FINANTSARUANDLUSES. . Traditsiooniliselt on Eesti ettevõtetes kasutatavad kulude klassifikatsioonid lähtunud EV Raamatupidamise seaduse kasumiaruande skeemidest 1 ja 2. Skeem 1 on üles ehitatud nn. kuluressursi kasutamise järgi, liigitades kulud tooraine- ja materjalikuludeks, tööjõukuludeks, energiakuludeks kulumiks jne. Skeem 2 on üles ehitatud aga nn, kulufunktsiooni järgi - realiseeritud toodete kuluks, turustuskuluks, üldhalduskuluks, arendus-kuluks jne» Nimetatud kasumiaruannete skeemide kulude liigitus! on täpsemalt käsitletud EV Raamatupidamise Toimkonna poolt 1995.a. välja antud Raamatupidamise juhendites nr. 6 - 7. Mõlemad kasumiaruande skeemid vaatlevad ettevõtte kui terviku tulemusi tulude, kulude ja kujuneva kasumi osas. Ettevõte toodab ja müüb konkreetseid tooteid ja tootegruppe
tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip
Tööline teeb oma kasuks palju rohkem tööd, kui teise kasuks. Mida rohkem kasu ta oma tööst saab, seda rohkem jõudu ja hoolt tarvitab ta selleks, et töö kiiremini edasi läheks.Töö tegemise efektiivsus söltub sellest, milliseid seadmeid tööriistu ta kasutab. Kui palju on nöus omankik investeerima ehk raha paigutama paremate ja uute seadmete ning tööriistade vastu. Töö käigus iga seade kulub ehk annab osa endast toote valmistamioseks. Seda kulu nimetatakse pöhivara kulumiks vöi anmortisatsiooniks ehk omaniku tuluks. Investeerides täna pöhivarasse vöi seadmetess, masinatesse, hoonetesse saab omanik selle pöhivara kasutusea löppedes investeeritud raha tagasi. Maaomanik käib oma maaga mõistlikult ringi, ei kurna seda ära nagu seda tavalise rentniku juures näeme. Maaomanik teab, et ka maast ei tohi viimast jõudu ära võtta, kui tulevikus sissetulekuta jääda ei taha. Rentnik, seevastu, peab vaid oma kasu silmas
- materjalid jäävad samaks, ülesande tekstis on öeldud: “aasta lõpuks tahab ettevõte jätta lattu samas mahus ühikuid nagu oli aasta alguses” (andmed on ka põhimaterjali soetusplaanis); - seadmete puhul tuleb arvestada investeeringute ja kulumiga, 31.12.2019 oli saldo 33 500 000 eurot, 2020 IV kvartalis soetati 2 000 000 euro eest uusi seadmeid, kvartali kulum oli kokku 400 000 (=350000+50000), mis teeb kulumiks 1 600 000 eurot aastas; saame seadmete väärtuseks 33 900 000 eurot (=33500000+2000000-1600000). ● Kohustised ja omakapital: - tasumata arvete väärtus on leitav põhimaterjali soetusplaanist, tasumata on 50% IV kvartali arvetest ehk 8 988 000 eurot (=17976000*50%); - aktsiakapital ei muutunud; - jaotamata kasum suureneb puhaskasumi võrra, millest tuleb maha lahutada makstud
tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip
tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip
tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip
annaabi.ee 
