Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta sellega paratamatult ka inflatsiooni. Inflatsioonist tingitud reaalpalga vähenemine vähendab aga omakorda tööhõive määra, kuna osa inimesi otsustab reaalpalga vähenemise tõttu mitte töötada. 54. Inflatsiooni tekkepõhjused. võib laias laastus jaotada nõudluse- ja pakkumisepoolseteks. Esimesest põhjustatud inflatsiooni nimetatakse ka nõudlusinflatsiooniks ja teist kuluinflatsiooniks. 55. Maksebilanss ja selle koostisosad. on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentide vahel mingi ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul. Maksebilanss jagatakse tavaliselt kolmeks kontoks: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto, reservide konto. 56. Jooksevkonto koosneb kahest osast: kaubandus- ja mittekaubandusbilansist. Loetleb kõiki maksete voogusid, mis ei puuduta finantsvarade ostu või müüki. 57
(Parts 2005, :2) „Tõkestatud inflatsioon on iseloomulik käsumajandusega riikidele, kus riiklikult fikseeritud hindade tõttu ei lahene nõudluse ja pakkumise mittevastavus mitte hinnataseme tõusuga turul, vaid muutus olukorraks, kus kaubakatteta raha otsib pidevalt defitsiitset kaupa.“ (Org kuupäev puudub, :27) Reaalselt esineb harva puhtal kujul inflatsioone. Olukorras, kus inflatsioon võib alguse saada liignõudlusest, võib majandussidemete kaudu üle minna kuluinflatsiooniks. Inflatsiooni ülekandumist defineeritakse kui inflatsioonispiraaliks, kus eritakse mitmeid tüüpliike. Hind - palk - hind. Efekti alguseks on madala hinnatõusus, kus kindale määrale tõustes hakkavad ettevõtted kompenseerima töötajale suurenevaid kulutusi palga tõusuga. Keskmiselt moodustavad palgakulud kuni kolmveerandi kogu tootmiskuludest. Et tootjate kasum ei väheneks tuleb toodangu hindu tõsta. Hind - intress - hind
Sellise protsessi jätkudes võib tugevalt kannatada kogu riigi valuutasüsteem ja seoses sellega ka kogu majandus. 5 2.2 Inflatsioonispiraal Sageli avaldub inflatsioon spiraalina, kus põhjus ja tagajärg on vastastikku seotud. Näiteks kui inflatsioon saab alguse liignõudlusest, siis levib ta hiljem erinevate majandusagentide vaheliste sidemete kaudu kulusfääri ja võib muutuda kuluinflatsiooniks. Enam levinumad on järgmised inflatsioonispiraalid: 1) Hinnad - palk – hinnad. Hindade tõustes ollakse sunnitud palku suurendama, sest on vaja töötajate suurenenud väljaminekuid kompenseerida. Kui suurenevad palgad, siis kasvavad tootmiskulud ja kasvab nõudlus. See omakorda sunnib tootjaid kaupade hindu tõstma. 2) Hinnad - valuutakurss – hinnad. Hindade tõus antud riigis on olnud tunduvalt kiirem kui teistes riikides
*tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib olla peale erasektori nõudluse kasvu ka ekspansiivne raha- või fiskaalpoliitika. Pakkumis(kulu)inflatsioon tekib tootmiseks vajalike ressursside hinnatõusu tagajärjel. Nendeks võivad olla palgatõusud, kütusehinna tõusud, riiklikult reguleeritud hindade kasv, maksuseaduse muutused jne. Lühiperioodil viib see pakkumise vähenemisele,
(G on üks AD komponente). Selle tulemusel AD nihkub asendisse AD` ning hinnatase 25 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 jällegi tõuseb, SKP liigub tagasi potentsiaalsele tasemele. Kuna pakkumisinflatsiooni põhjustab tootmiskulude kasv, siis nimetatakse seda inflatsiooni ka kuluinflatsiooniks. P ASLR AS`SR ASSR P1 P0 AD` AD SKPtäishõive SKP Joonis 15. Pakkumisinflatsioon Siinkohal tuleb tähele panna olulist nõudlus- ja pakkumisinflatsiooni erinevust. Kui
*tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. 3.Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib peale erasektori nõudluse kasvu ka ekspansiivne raha- või fiskaalpoliitika. Lühiperioodil on nõudlusinflatsioon kogutoodangu kasvu soodustav. Nõudlusinflatsioon on iseloomulikum suletuma majandusega maadele ja kui majandus on lähemal täistööhõivele. Sel juhul ei saa pakkumist enam oluliselt suurendada, kuna ressursid on
kogu majandus. Näiteks Poolas tõusid hinnad ajavahemikul 1989 augustist kuni 1990 veebruarini 9,3 korda. 1.49.2.4 Inflatsioonispiraal Inflatsioon avaldub väga erinevates liikides, ent ükski nendest ei avaldu majanduses nn puhtal kujul. Sageli avaldub inflatsioon spiraalina, kus põhjus ja tagajärg on vastastikku seotud. Näiteks kui inflatsioon saab alguse liignõudlusest, siis levib ta hiljem erinevate majandusagentide vaheliste sidemete kaudu kulusfääri ja võib muutuda kuluinflatsiooniks. Enam levinumad on järgmised inflatsioonispiraalid: 1)Hinnad - palk - hinnad tüüpi inflatsioonispiraal. Hindade tõustes ollakse sunnitud palku suurendama, sest on vaja töötajate suurenenud väljaminekuid kompenseerida. Kui suurenevad palgad, siis kasvavad tootmiskulud ja kasvab nõudlus. See omakorda sunnib tootjaid kaupade hindu tõstma. 2)Hinnad - valuutakurss - hinnad tüüpi inflatsioonispiraal esineb siis, kui hindade tõus antud riigis on olnud tunduvalt kiirem kui teistes riikides
annaabi.ee 
