.......................................................................15 1.6.Teenuse, funktsiooni kuluarvestus............................................................................................ 15 1.7.Üksiktoote kuluarvestus............................................................................................................ 16 OPERATSIOONI KULUARVESTUS............................................................................................... 17 TEGEVUSEL BASEERUV KULUARVESTUSMEETOD.............................................................. 18 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................19 2 VIIDATUD KIRJANDUS.................................................................................................................. 20 3
finantsotsuseid ettevõtte tootlikuse tõstmiseks või säilitamiseks. (Vista Academ, 2018) 7 KOKKUVÕTE Kuluarvestus tootmisettevõtetes annab huvigruppidele ülevaate ettevõtte kuludest. Ettevõtluse eemärgiks on teenida kasumit ning kuluarvestuse tulemusena tuleb vajadusel teha kasumlikkuse suurendamiseks või püsimiseks finantsotsuseid. Samas on väga oluline valida vastavalt ettevõttele õige kuluarvestusmeetod. Kululiikide arvestus peab selgitama, millised on kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte. Tänapäeva infotehnoloogia ajastul on võimalik kohandada erinevaid kuluarvestuse metoodikaid, et saada võimalikult täpne ülevaade ettevõtte kuludest ning ka võimalikest põhjustest kui kulud on suurenenud või vähenenud. 8 Raamatupidamise seadus. (20.11.2002). Viimati muudetud 01.01.2016. Kasutamise kuupäev: 06.10
Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse järgmiste osadena: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamine Eelarvete koostamine Otsustamine tegevusprotsessis Kulude kontrollimine ja analüüs Modelleerimine- tegevus, mille eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive. Otsustamine- tegevus, mis toimub ettevõtte kõikidel tasanditel nii pika- kui lühiajaliselt. Sihtkuluarvestus- kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Sihtkulu- suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on
Siinjuures pange tähele, on raamatupidamises aluseks kassapõhise arvestusprintsiibi järgimine, olgugi et ettevõtte rakendab oma igapäevases arvestuses tekkepõhist arvestusprintsiipi. Tegemist on ühe erandiga mõnest üksikust, mida tekkepõhise arvestusprintsiibi rakendajad peavad arvestama. Laekunud ettemaksed registreeritakse Ostjate ettemaksete registris ja nende inventeerimine toimub samadel alustel, mis müügitehingute puhulgi. 11.Varude klassifikatisoon ning kuluarvestusmeetod Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju.
Tegevuspõhise kuluarvestuse puhul ei ole üldkulud seotud toote või teenusega otse, vaid esmalt on need seotud ettevõtte põhitegevusega (protsessiga). ABC kuluarvestus võimaldab teostada kulude kontrolli kahel tasandil: · Kulud on võimalik positsioneerida vastutusala järgi · Kulud on võimalik positsioneerida ettevõtte põhiprotsesside järgi 3. Eesmärgipärane omahinna kalkuleerimise metoodika ehk sihtkuluarvestus. Sihtkuluarvestus. See on kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Uue toote puhul püütakse kindlaks määrata optimaalne turuhind antud turusituatsioonis. Võrdlusbaasiks on oletatavad uue toote tootmiskulud. Tootmist alustatakse toodete ja protseeide pidevat täiustamist siis, kui eesmärgijärgse kalkulatsiooni kohaselt on toote
järgmise protsessi sisendkuluks; · teenuse/funktsiooni kuluarvestuseks meetodit kasutatakse teenuste või funktsioonide kuluarvestuses. Nimetatud meetod sobib kasutamiseks ettevõtetes, mis pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad siseteenuseid. Neid vaadeldakse kui teeninduskeskusi, -osakondi või funktsioone, sest teenuseid võib teenuseid pakkuda nii müügiks kui ka ettevõtte sees. Selline kuluarvestusmeetod toimib tüüpilises, kitsalt spetsialiseerumata põllumajandusettevõttes, toitlustusettevõttes, kinnisvarahoolduses jne; · üksiktoote kuluarvestuseks taolist meetodit kasutatakse siis, kui ettevõte toodab ainult ühte toodet. Ettevõtte kuluarvestussüsteemi ülesehitamiseks ei saa anda konkreetseid nõuandeid. Kõik ettevõtted on oma organisatsiooniliselt struktuurilt, tehnoloogilisest protsessist ja
* teenuse/funktsiooni kuluarvestuseks meetodit kasutatakse teenuste või funktsioonide kuluarvestuses. Nimetatud meetod sobib kasutamiseks ettevõtetes, mis pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad 105 siseteenuseid. Neid vaadeldakse kui teeninduskeskusi, -osakondi või funktsioone, sest teenuseid võib teenuseid pakkuda nii müügiks kui ka ettevõtte sees. Selline kuluarvestusmeetod toimib tüüpilises, kitsalt spetsialiseerumata põllumajandusettevõttes, toitlustusettevõttes, kinnisvarahoolduses jne; * üksiktoote kuluarvestuseks taolist meetodit kasutatakse siis, kui ettevõte toodab ainult ühte toodet. Ettevõtte kuluarvestussüsteemi ülesehitamiseks ei saa anda konkreetseid nõuandeid. Kõik ettevõtted on oma organisatsiooniliselt struktuurilt, tehnoloogilisest protsessist ja nendevahelistest seostest erinevad.
annaabi.ee 
