Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS Kui veel mõni aasta tagasi piisas kulude õigesti ja õiglaselt arvestamisest, siis nüüd see enam nii ei ole. Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse kulusid arvestatakse (Karu, 2012, lk 4). Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise,
MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk; toodete arv 9 487 tk 4. Kuidas nimetatakse juhtumisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa (kokupuutuv osa)? Juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa nimetatakse kuluarvestuseks. 5. Arvutada puuduvad summad: a) Müügikäive 700 000 100% JT= 700 000 520 000= 180 000 Muutuvad kulud 520 000 74% PK= JT- EBIT JT määr A 26% PK= 180 000- 98 000= 82 000 PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667 JTmäär 30% MK= NK- JT
lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii põhitegevuse (nt tootmise) üldkulud kui ka organisatsiooni üldkulud. 7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. Eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud. Partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina
päris keerukas üldkulude jaotamine tooteühikule (näiteks juhataja palka on väga keeruline tooteühikule jaotada). Osakuluarvestus võimaldab vastu võtta paindlikke müügiotsuseid ja teha otsuseid allahindluste kohta. 5. Kuluarvestuse meetodid Kulude võimalikult adekvaatseks ja ettevõtte eesmärkide ning äritegevusega sobivaks hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: · tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; · lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud
püsikulusid ei kanta, neid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena ning neid arvestatakse ettevõtte kasumi väljatoomisel. Osakuluarvestuse põhimõtet rakendades ei ole vaja üldkulude jaotamise metoodikat vaja välja töötada. 32.Kuluarvestuse meetodi valik. Kulude võimalikult adekvaatseks ja ettevõtte eesmärkide ning äritegevusega sobivaks hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgses kuluarvestuses liigitatakse kulud töö-, materjali-, ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda:
Mistahes meetodit ei kasutataks, sisaldab see põhilisi kuluarvestuse põhimõtteid, mis on seotud kulude liigitamise, analüüsi ja jaotamisega. (Haldma & Karu, 1999, lk 94) Kuluarvestussüsteemi eesmärk peaks olema selline kuluinfo väljastamine, mis kajastaks, kuidas kuluobjektid (tooted, teenused, kliendid jne) ettevõtte ressursse kasutavad (Alver, 2009). Kuluarvestuse meetodid liigitatakse lähtuvalt kulude kogumise meetodist tellimus- järgseks ehk töökuluarvestuseks ja protsessikuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 86-87). Tellimisejärgset kuluarvestust rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustes või partiidest, mis on üldjuhul üksteisest erinavad ja määratletavad. Tellimisjärgses kuluarvestuse liigitatakse kulud töö-, materjali-, üldkuludeks, mis jaotatakse kõikide kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, tellimus või partii
tegevuspõhise kuluarvestuse teostamine - kulukäiturite kujundamine, kulude kokkuhoid. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 49 3.3. Kaizen kuluarvestus (kaizen costing) Kui planeerijad on pannud paika ja viinud ellu toote ja tehnoloogia, kujuneb tähelepanu keskpunktiks kõige efektiivsema viisi leidmine tootmisprotsessi opereerimisel – tegevus, mida kutsutakse kaizen kuluarvestuseks. Kaizen kuluarvestus keskendub asjaoludele, mida olemasoleva süsteemi juhid või kasutajad saavad kulude vähendamiseks teha. Kaizen kuluarvestus ja sihtkuluarvestus on sarnased selle poolest, et neid juhivad eesmärgid ja sihid. Kuid kui sihtkuluarvestust juhivad tarbija eelistused, siis kaizen kuluarvestust suunavad perioodilised juhtkonna poolt üles seatud kasumi eesmärgid. Kaizen kuluarvestuse tähelepanu on järk-järgulisel
ettevõtte logistikasüsteemi eesmärke (väljundeid). Lähtuvalt soovitud eesmärkidest väljundites kaasatakse nendega seotud sisendite kulud. Kirjeldatud lähenemist kuluarvestuses nimetatakse missiooni kuluarvestuseks. Kaupade ja/või logistikateenuste müügil on oluline saada teavet, milline on ühe või teise kliendi kasumlikkus. Sel juhul räägitakse kliendikohasest kuluanalüüsist ehk kliendi omahinna välja- selgitamisest. Kliendilt laekunud müügitulu võrreldakse kliendi teenindamisega tekitatud kuludega
annaabi.ee 
