Tallinna Ülikool Toitumise alused Päevalilleseemned Päevalill on üheaastane taim, mis pärineb Mehhikost ja Peruust ning seda peetakse üheks esimeseks kultuurtaimeks, mida USA aladel kasvatama hakati. Indiaanlased on kasutanud päevalille üle 5000 aasta. Euroopas hakkasid päevalilli esimesena kasvatama hispaanlased. Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi.
Kartul Ranno Vaarikmäe Andres Talts Eesti Maaülikool Kartuli ajalugu Pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast Peetakse vanimaks kultuurtaimeks maailmas Indiaani hõimud kasvatasid seda rohkem kui 4000 a. tagasi. Euroopasse jõudis kartul 16. sajandil. Eestisse jõudis kartul 18.sajandi alguses. Kartuli toitainete sisaldus Kartuli kasvatamine Seeme Oluline on valida võimalikult kvaliteetne seeme ja selle ettevalmistamine istutamiseks. Mulla ettevalmistamine Seemne istutamiseks peab pinnas olema piisava niiskusega, soe ja sõmer.
Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord tuhmim kiudaine, mis pehmuselt ja elastsuselt ületab kanepit ja kenaffi. LINA Tuntakse ainult 1-aastase kultuurtaimena. Ta on isetolmleja. Sisaldavad õli u 30-50%. Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas. On ka vanim kiudaine, 20. saj toodeti paberit Toodetakse 20 korda vähem kui puuvilla LINA Soodsad kasvutingimused - jahe ja niiske. Pärineb Mesopotaamiast. Tänapäeval kasvatavad lina USA ja Venemaa. KANEP Pärineb Aasia mägipiirkondadest. Kasvab soojas ja parajas kliimas. Suuremad kasvatajad on Filipiinid ja India. Kanep tahab kasvamiseks head mulda.
pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühendriikides leidnud uue kodumaa, sealt tuleb peaaegu ligi pool maailma terasorgo toodangust. Lisaks on sorgo osutunud heaks haljassöödataimeks ja üheks paremaks silotaimeks maailmas
paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt.
................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Sojauba pärineb Hiinast. Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng-Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis, nisu, oder ning saluhein. Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19
- mineraalaineid (mangaani, vaske, kroomi, alumiiniumi, räni, kaaliumi), - rohkesti lenduvaid eeterlikke õlisid (tugev mikroobe hävitav toime). Murakavili on parim värskelt. Sobib hästi külmutamiseks. Marjadest valmistatakse: - mahla, - keedist, - kompotti (omas mahlas), - veini. 26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga,
Lõuna-Peruust jõudis kartul Lõuna-Tsiilisse, kus aretatud kartulisordist pärineb enamik tänapäeval maailmas kasvatatavast kartulist, lisas Spooner. Lõuna-Tsiilist laia maailma jõudnud kartulisort oli teadlaste hinnangul tõenäoliselt Peruu sordi ja Boliivias ning Argentinas kasvava metsiku kartulitaime hübriid. Varem arvasid teadlased, et kartulit kasvatati esmakordselt Boliivias ja Argentinas ning metsikust liigist aretati kartulit kultuurtaimeks korduvalt. Kuigi antud teadustöös ei uuritud kartuli kui kultuurtaime vanust, hinnatakse selleks üldiselt 7000- 10.000 aastat. Kartul on üks maailma olulisemaid toiduaineid ning enamik maailmas kasvatatavast kartulist kuulub liiki nimega Solanum tuberosum. Euroopasse jõudis kartul aasta 1570 paiku ning Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Aastas kasvatatakse maailmas keskmiselt 300 miljonit tonni kartulit. Peruus avastati hiiglaslikud maajoonised 04.03.2005 15:09
rajatakse paareks aastaks põld) ja kütis (kesale seati puupalgid ning seejärel süüdati põlema, et tekitada väetist maa jaoks) ning söödiviljelus (mitmeks aastaks maa muutus karjaloomade söödaks, sõnnik viljastas maad). Viljaliigid- Eesti keskajal peamised viljakultuurid olid oder ja rukis, mida kasvatati varasemalt muinasajal. Mõnevõrra vähem kasvatati kaera, tagasihoidlikumalt nisu ja vähesel määral tatart. Oluliseks kultuurtaimeks oli lina, mis hästi kasvas Läänemaal ja Lõuna-Eestis. Loomakasvatus- Paljud allikad mainivad Eesti talupoegade rohkearvulisi kariloomi. Kuid kahtlemata leidus Eestis talupoegi, kelle kari oli tunduvalt väiksem. Mõned pidid hobuse või künnihärgade puudumisel mõisast laenama. Üldiselt peeti keskajal Liivimaal kõige rohkem veiseid, kes andsid piima ja liha, nende sõnnikuga väetati põlde ning neid kasutati künni- ja veoloomadena. Piimandus piirdus, vaid hapupiima
annaabi.ee 
