tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist
viljakust ja vähendavad rasked põllutöömasinad. Metsakasvukohatüübiks on sõnajalg, angervaks ja osi. Selleks, et madalsoomulda tõhusalt asutada põllumaaks, tuleb mulda kuivendada. Need mullad tuleks kultuurrohumaade alla võtta, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvate väetiste ja taimekaitsevahendite uhtumist põhjavette. Metsakasvukohatüübiks on lodu. Antud põllumassiivi on kõige mõistlikum kasutada kultuurrohumaana, korraliku kuivendamisega saab ka kasvatada kartulit, rukki ja odrast. Tegemist on halvasti haritava maaga. Metsastamisel on domineerivaks on sookask ja sanglepp, harvem mänd ning kuivenduse korral ka kuusk. BONITEET Go1; M' - perspektiivne boniteet 44 lähtehindepunkti Go perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS
8 Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu. Leostunud mullad (Ko) on universaalse kasutussobivusega mullad. Kuna need mullad on hea viljakusega, siis neid alasi saab kasutada põllumaana, kultuurrohumaana või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjad mullad (KI) on heade taimekasvatuslike omadustega ning seetõttu saab neid kasutada põllumaadena. Leetjad mullad sobivad intensiivseks kasutamiseks ja sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks.
ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Põllul oleks vaja teostada kivikoristust, mida on ka kindlasti tehtud, kuna põld on kasutusel haritava maana. Enamik muldi on II astme kivisusega, kivide läbimõõduks on 40-100 cm. Gleistunud ja gleistumistunnustega näivleetunud muldade kasutuselevõtt põllumaana nõuab nende korralikku kuivendamist ning perioodilist sügavkobestamist ja lupjamist. Viljelemine kultuurrohumaana võib tulla kõne alla ka ilma kuivenduseta, kui kasutatakse neile sobiva koostisega heintaimede segu. Rohumaana kasutamisel ei vaja need mullad üldjuhul kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast
võib kuivamisel tekkida vertikaallõhesid, mis pärast saagi koristamist avavad tee 6 sügisvihmadele ning mullad võivad lessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. (Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. Selliseid looduslikke rohumaid esineb siiski vaid piiratud ulatuses üksikute väikeste alade kaupa. Niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012)
aladel. pH 2-5, N 0,1%, P ja K <10 mg. Mullad võivad olla Al rikkad (1-60mg). Need mullad sobivad pärast kuivendamist ja väetamist rohumaa mullaks. c) turvastunud leet gleimuld (LG) moodustub leetumise, soostumise ja gleistumise tagajärjel. On alaliselt märjad. Pindmine kiht pruunikas või must turvastunud kiht, selle all pesadena või lauskihina gleikiht. pH 2-5, N alla 1%, P ja K 1-8 mg/100g mullas. Rohumaid tuleb kuivendada, väetada. Kasutatakse kas kultuurrohumaana või juurviljade kasvatamiseks. 8) Soomullad a) madalsoomullad (M', M'',...) taimestik roheline. Mulla pindmine kiht pruunikas või must orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e. vähelagunenud
) Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Metsades soodustada lehtpuid. Rohumaad: niisked palurohumaad (hirsstarn, harilik tarn; tedremaran, luhtkastevars), kus ka samblarinne (tüviksammal, teravtipp jt.). Gleistunud leetunud mullad Lkg Põllumaana kasutamisel: kuivendus, sügavkobestamine, lupjamine. Gleyic Podzoluvisols (WRB) Kultuurrohumaana kasutamisel ka kuivendamata, kuid tuleb valida sobivad liigid. Aquic Eutroboralfs jt. (ST) Huumuskate: niiske moder: kolme-neljakihiline 25 cm tüsedune kõdu + huumushorisont. 2,0% Eesti muldkattest, 1,9% haritavatel maadel. Peamisel Kagu-Eestis ning Põhja-Eestis O: O1 O2 O3 Kaasnevad mullad: Lk, LkG, Lg, Lsg, LG, G(I) A fulvaatse iseloomuga, Hu sisaldus väheneb sügavuse suunas.
annaabi.ee 
