kasutamiseks. Levinud Tartu ja Viljandi vahelisel alal, Kagu-Eestis. [2] Gleistunud leetjas muld (KIg) on osatähtsuselt kolmas muld põllumassiivil. Gleistunud leetjas muld erineb leetjast mullast eelkõige selle poolest, et profiili alumine osa on gleistunud. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Gleistunud leetjad mullad on kasutusel kultuurrohumaadena või kuivendatud põlluna. Mullal on head ringimused suhteliselt huumusrikka, kuid veidi toorhuumusliku endogeense epipedoni tekkimiseks, seda tänu lähtekivimi karbonaadirikkusele, ajutisele liigniiskusele ja mineraalsele mitmekesisusele. Põlluks haritud gleistunud leetjate muldade huumusesisaldus on 2,9-3,2%. Gleistunud leetjate muldade bioloogilist aktiivsust piiravad kevadeti ja sügiseti mullas valitsevad anaeroobsed tingimused ja mõõdukas happesus, mis mõlemad pärsivad
Pikknurme ja Puurmani ümbruses levivad märjad leostunud mullad kuuluvad kuivendatult ja kultuuristatult viljakate ja keskmiselt viljakate muldade hulka, sobides hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad. Väikese osa liigniisketest muldadest moodustavad turvastunud mullad. Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk-
Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III tüüp Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis
Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine
Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine
Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine
ja 1721 cmol+ kg-1 põllum. (enamus neeldunud alused) < 5,6 V hartavates 8392%, looduslikes 7085% Alliikuv < 12 mg kg-1 põllum. Ja < 50 mg kg-1 metsam. Kog ja KIg heade taimekasvatuslike omadustega, enamasti kultuurrohumaadena, Suhteliselt toitaineterikkad kuivendatult põllumaana Viljakus, kasutamine, kaitse Mets naadi kkt. Puistutes ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Alusmets liigirikas (pihlakas, sarapuu, kuslapuu, mage sõstar, toomingas, lodjapuu, vaarikas jt) kuid Fütoproduktiivsus 13 15 Mg ha-1 a-1, puistuboniteet I Ia , kuivendatult haritava maa
annaabi.ee 
