Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kultuurpuistutest" - 7 õppematerjali

ÜLDMETS KT III
12
odt

ÜLDMETS KT III

vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse

Metsandus → Metsakasvatus
12 allalaadimist
Kõik vastused KESKONNAKAITSE
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada. Puus võib olla mõne looma pesapaik, koore kaetus kaitsealuste samblikega ja koore alla putukad. 109. Milline väärtus on vanadel puudel

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
Keskkonnakaitse KT
39
doc

Keskkonnakaitse KT

tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 105. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 106. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 107. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada. Puus võib olla mõne looma pesapaik, koore kaetus kaitsealuste samblikega ja koore alla putukad. 108. Milline väärtus on vanadel puudel

Merendus → Keskkonnaohutus
17 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada. Puus võib olla mõne looma pesapaik, koore kaetus kaitsealuste samblikega ja koore alla putukad. 109. Milline väärtus on vanadel puudel

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
52 allalaadimist
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Nende osakaal on vähenenud 6 %-ni maismaa pindalast (Newman, 1990). Vihmametsad on säilinud suuremate massiividena veel vaid Brasiilias, Indoneesias ja Kongos. Tänapäeva vihmametsad kuuluvad kolme erinevasse bioomi: 1. Ameerika: suurim; 50% vihmametsade kogupindalast; 2. Aafrika - Kongo tasandik, Nigeeria ja Ginea: 20% kogupindalast; 3. Kagu-Aasia ­ Indoneesia, Malaisia: 30% bioomi kogupindalast saadakse kultuurpuistutest umbes veerand tööstusliku ümarpuidu kogusest. Metsade hävitamisega kaasnev metsade süsinikusisalduse vähenemine Seoses sellega, et aastatel 1990 ­ 2005 on maailma metsade pindala vähenenud 3 % võrra (keskmiselt 0,2 % võrra aastas), seda eeskätt troopiliste metsade hävitamise tõttu, on metsade globaalne süsinikuvaru sellel perioodil vähenenud 5,5 % võrra . Troopiliste metsade kaitse Troopiliste metsade kaitse alla võtmisega on saavutatud teatavat edu

Metsandus → Rahvusvaheline metsapoliitika...
152 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

● võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest ● võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest ● võra peab olema sümmeetriline ja teravatipuline, oksad peened ● plusspuud peavad olema täiesti terved, nende tüvi sirge, väikese koondega ilma keerdkasvu ja ekstsentrilisuseta Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80 (100) a, kuusel 50-80 a. Valitakse nii looduslikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu ​peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu e -puistu ​- aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva võraga, haiged puud. Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude kategooriasse ​on normaalpuud.

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

Seega on ekstsentrilisuseta. kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 2-aastaste seemikutena. rakendatakse, et saada senisest paremate 60-80 (100) a., kuusel 50-80 a. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste omadustega metsapõlvkond. Metsade Valitakse nii looduslikest kui kultuurpuistutest. põllumaade metsastamiseks, kuid tamme järjepidevus oleks tagatud ka ilma Plusspuistu peab olema antud tingimustele kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum selektsioonialase tegevuseta, kuid intensiivselt vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi majandatavate metsade puhul, kus peamiseks Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun