Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, inglise ja vene kirjandust ning avaldanud eesti, soome ja ladina keele ning väliskirjanduse õpikuid (osa neist koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust
Johannes Aavik meie kirjakeele rikastajana Keeleuuenduse eestvedaja, tuntumaid eesti keelemehi Johannes Aavik (1880- 1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt.
pärandit, tutvustada Aavikut kultuuriloojana: keeleteoreetiku, keelereformaatori, keelekorraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, pedagoogi ja seltsitegelasena, aidata kaasa eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. 4.Kokkuvõte Johannes Aavik tegi palju head eesti keele heaks, mõeldes uusi sõnu ning tõlkides raamatuid eesti keelde. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega ning tal see isegi õnnestus. Lapsepõlves meeldis talle väga võõrkeeli õppida. Mina arvan, et me peaeme olema uhked, et meil oli selline mees nagu Johannes Aavik. 5.Kasutatud allikad Internet: 1) Johannes Aavik http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik 15.11.2012 2) Raul Sulbi, Täna 130 aasta eest sündis Eesti suurim sõnameister Johannes Aavik http://www.postimees.ee/354322/tana-130-aasta-eest-sundis-eesti-suurim-sonameister- johannes-aavik/ 3) http://www
vorm, laiendatud mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühi- kese ainsuse sisseütleva ja nimetavalise liitumise kasutamist, muudetud sõnajärge. “Oli siiski nii, et Aavik ei mõjutanud mitte üksi eesti keele arengut, vaid ka üldist keelekorraldusteooriat ja isegi üldkeeleteadust.12 Valter Tauli, kes viis Aaviku teooria laia maailma, on öelnud: „Aavik oli suur ennast ohverdav idealist, kelle kirglikuks sooviks oli teha eesti keel pare- maks ja ilusamaks ning võrdseks Euroopa vanade kultuurkeeltega." Selle heaks suutiski ta ise palju teha ning mis veel tähtsam - innustada keele- arenduseks ka järeltulevaid põlvi.” (Tauli, 1982) Johannes Aaviku selts Johannes Aaviku Selts on aastal 1992 asutatud organisatsioon, mis ühendab eesti keele ja kirjanduse huvilisi. Selts peab oma ülesandeks koguda ja uurida Johannes Aaviku pärandit, teda tutvustada, kaasa aidata eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. Seltsil on 93 liiget.
Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Johannes Aavik Johannes Aavik -- (1880-1973) eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti"
annaabi.ee 
