2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks kuuluma nagunii Natura-alade hulka. Pärandkoosluste toetussummad pole viimasel kolmel aastal palju muutunud. Need erinevad koosluse tüübiti, näiteks puisniidu hektari niitmise eest makstakse 2000 kr, lamminiidul 650 kr, rannaniidul karjatamise eest 1000 kr/ha, loopealsel 470 kr/ha ja puiskarjmaal 500 kr/ha. Karjatamistoetus peaks kompenseerima loomapidajale saamata jäänud tulu: kultuurkarjamaal peetavad loomad annaksid suuremat liha- või piimatoodangut. Mida annaks veel teha? Raskemaid ühekordseid töid on lihtsam korraldada talgutena. Pärandkoosluste kaitse ühing ja Eestimaa looduse fond, aga ka ornitoloogiaühing jt. mittetulundusühingud ja kaitsealad on viimasel kümnel aastal korraldanud rohkesti talguid eeskätt puisniitude ja rannaniitude hooldamiseks. Võsa ja puude raiumine, eriti aga okste
kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku
5-6 ja isegi roheni aastaid. nad taimedele toksiliseks. Mikroelementide heaks alllikaks on org. Väetised, eelkõige kompost ja adru. H aruhein: on peente, 30-120 cm pikkuste längus kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. Mulla bioloogiline aktiivsus aitab kaasa ainete lagunemisele ja muudab lämmastiku taimedele kultuurkarjamaal, niidul, põldheinas ja murude rajamisel. Kestvus on 5-6 aastat. kättesaadavaks. H kerahein: on 40-130 cm pikkuste püstiste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. karjamaal ja P- mõjutab taimede arengut, suurendab seemnesaaki, parandab talvekindlust,stimuleerib juurestiku arengut, niidul ning kestvus 10-13 aastat. soodustab valmimist
Lammaste kogu söödavajadus kaetud karjamaarohuga. Lammaste karjatamisperiood kestab u 165 päeva. Karjatamist alustatakse mai algul ja see lõpeb hilissügisel. Kuna lambad on väga liikuvad loomad ja nende söödavajadus on väike, saavad nad kõhu täis ka madalasaagilistel looduslikel karjamaadel, kus teisi loomi ei tasu karjatada. Lambaid või edukalt karjatada ka võsastunud karjamaadel. Ühel hektaril keskmise rohusaagiga karjamaal saab pidada 4...6 lammast. Rikkaliku rohukasvuga kultuurkarjamaal aga kuni 10...15, isegi 25 lammast. Laudaperioodil söötmine Laudaperiood on lühem kui teistel põllumajandusloomadel (keskmiselt 200 päeva). Laudaperioodi jooksul uttede söödavajadus muutub, see tuleneb nende füsioloogilisest seisundist. Lambad on sesoonselt paarituvad ja poegivad loomad. Uted indlevad põhiliselt sügisel, augustis-septembris. Tiinus kestab 5 kuud. Poegivad enamasti talvel, detsembrist-märtsini.
saada mullas 1 tonn huumust Huumusvaru väheneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul Rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, mais) - 2 tonni Teraviljad, lina, raps, rüps - 1 tonni Üheaastased kõrrelised heintaimed - 0,7 tonni Mustkesa - 2,5-3 tonni Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni , ristiku allakülvil 2 t kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,7 tonni teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Künd, randaalimine, kultiveerimine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm. Parima toiteelementide kättesaadavuse tagab künd. Ka paikliku väetamisega viiakse väetised sobivale sügavusele. Eriti tähtis on
mägiveis, dexter) loomi. 5. Milline on lihaveiste pidamise kavandatav eesmärk (tõuloomade müümine, liha tootmine, karjamaade hooldamine, lemmikloomade pidamine jne.). Tuleks ka teada, millised on vajaminevad söödad ja nõuded loomakasvatushoonetele: 1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili. 5. Laut võib olla kergehitis, kust loomad saavad soovikorral minna jalutusaeda või söötmisplatsile. 6
reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna
söödajuurviljad, köögiviljad, mais jt.) kasvatamisel u 2 tonni, b) teraviljade, lina, rapsi ja rüpsi kasvatamisel u 1 tonn, c) üheaastaste kõrreliste heintaimede kasvatamisel u 0,7 tonni. d) Mustkesas, mille mulda haritakse eriti intensiivselt, väheneb huumusvaru u 2,5...3 tonni võrra. Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul: a) lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni, b) põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni, c) kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn, d) kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,3-0,7 tonni, e) teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni. Juure- ja tüüjäänused (kuivmass t/ha) Lutsern, Heinaseeme 5,5 6,5 Punane ristik 2,8 4,0
annaabi.ee 
