· Organisatsioonikultuur on teatud määral nähtamatu, me ei saa seda näha ega puudutada, kuid see on kindlalt olemas 20. Organisatsioonikultuuri tegurid Organisatsioonikultuuri mõjutavad järgmised tegurid: · Individuaalne initsiatiiv · Riski aktsepteerimine · Suund · Integreerumine · Juhtkonna toetus alluvatele · Kontroll · Identiteet · Hüvituste süsteem · Konflikti tolerants · Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Jälgitav kultuuritasand: sisekujundus, mööbel, riietumise- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid, jne; · Jagatud väärtused: väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse; 36 · Baasarusaamad: käibetõed mida ei vaidlustata. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Tegelikkuses tuleb juhinduda nn Kuldsest reeglist: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: ·
lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · Jälgitav kultuuritasand tehiskeskkond: keskkonna füüsilised elemendid, mida inimene näeb, kuuleb, tunneb. Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu.
kogu maailma. Globaalselt levinud, kõik saavad aru mis see on: McDonalds, coca cola, poppmuusika. Inimeste igapäevakultuur muutub sarnaseks, väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme ükskõik kuhu ja igal pool sama. Globaliseerumine võib aidata kaasa ka kultuuribarjääride kasvule. See on maailma kultuurilise arengu paradoks, asi ei lähe kunagi ühe suunas ja paremaks. Kas on olemas mingi globaalne kultuuritasand. Regionaalsed sarnasused ja lokaalsed eripärad. Me saame luua kultuuri ühiskonnaliikmena. On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur. 20.saj hakati rääkima massikultuurist ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse
ning see, mille alusel juhid hind. org. toimuvat; · tunnustam. ja staatuse kujunem. krit. selgus; · valiku, edutam., koondam. ja valland. krit. ja protseduuride selgus. Org.kult. Scheini käsitluses. Org. kult. on kogum väärtusi, tõekspid. ja käitumisviise: · mis on omand. suhetes väliskeskkonnaga; · mida peetakse õigeks; · mida antakse edasi juurdetulevatele org. liikmetele. Org. ei saa võimald. endale luksust kohandada in. Kult. tasandid ja nende koostoime: Kultuuritasand Teadvustam. määr Tehiskeskk.: 1. Tehnol. Nähtav, kuid mitte kõigile ühtmoodi mõistetav 2. Kunst 3. Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud: 1. Kliendi määratlus 2. Kvaliteet Teadvustatud 3. Konservatiivsus, uuendusmeelsus 4
Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama. Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline. Kultuuribarjäärid Teisest küljest levivad üha paremini ka kultuuribarjäär. Globaalne, regionaalne ja lokaane (individuaalne?) kultuuritasand millised kultuuritasandid maailmas on. Kas on mingid üldtuntud kultuuritasandid. Reginoaalsed, lokaalsed sarnasused, eripärad. Esialgu definitsioonid rääkisid kultuurist kui millestki , mis on kollektiivne, kuid samas 20.sajandil algas justkui individualiseerumisprotsess. 3 Massikultuur põhivoolu kultuur, kultuuriline ookean. 20.sajandil hakkas selline nähtus levima.
Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Edgar H. Schein: Kultuuritasand Teadvustamise määr TEHISKESKKOND: 1. Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte 2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2
tulenevalt sellest, et organisatsiooni allüksused tegutsevad erinevates rahvuskultuuri keskkondades. Ettevõtte asukohariigi inimesed toovad oma rahvuskultuuri 58 organisatsiooni kaasa ja kujunebki konkreetse ettevõtte kultuur, mis on segu organisatsioonikultuurist ja rahvuskultuuri(de)st. Tabel 15. Organisatsioonikultuur Scheini (1985) järgi (Siimon, Vadi 1999: 143). Kultuuritasand Teadvustamise määr TEHISKESKKOND: 1.Tehnoloogia Nähtav, kuid kõigile mitte üheselt 2.Kujundatud keskkond mõistetav 3.Tajutavad käitumismudelid VÄÄRTUSHINNANGUD 1. Määratavad füüsilises keskkonnas Teadvustatud 2. Määratavad ainult konsensuse korral BAASARUSAAMAD
annaabi.ee 
