stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. NB! Välistavus ja ammendavus · Strateegiad ei ole teineteist välistavad. · Nt: Kunstiteos võib korrata mõnd kaasaegset kunstitendentsi, ent samal ajal hüljata eelneva kunsti ideid. · Strateegiad ei ole ammendavad. Mineviku kunstimõisteid võib ka teisiti lugeda NB! Erinevused kolme strateegia vahel: · Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsiooniline 13 aspekt. · Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsiooniline aspekt. · Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsiooniline aspekt. IV Historitsismi kriitika 1. Esimese kunstiteose probleem 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul) 3. Narrativismi filosoofiline staatus 1. Esimese kunstiteose probleem Kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! · Esimest kunstiteost ei saadud ju
hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet. Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele
Seejuures seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, "mida autor öelda tahtis". Bedeutung - see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Nt Veenus: rajaja Frege, Gottlob, vt mõiste Sinn Birminghami koolkond - Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; asutatud 1964. Hoggarti poolt, hiljem muutus tavaliseks osakonnaks. Arvati, et kogu kultuuripraktika on meedia vahendatud, kõrg-madal ja kesk-töölisklassi vastandused on kadunud, kõik tekstid on kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis, toimub pidev võitlus ,,tähistamisõiguse eest" cultural studies kultuuriuuringud, välja kasvanud kaasaja indrustriaalühiskonna analüüsist. Käsitleb pinget antropoloogia ja kitsamalt humanitaarse kultuurikontseptsiooni vahel. Väidab, et mitte üksnes kõrgkultuur, vaid iga kultuuri vorm on teisega võrreldav
3) Hülgamine: Eelnenud kunsti tegemiseviiside suhtes! Reeglina heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (nt Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. 11. Milline strateegia on evolutsiooniline, milline revolutsiooniline ja traditsiooniline? Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsioonilineaspekt. Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsioonilineaspekt. Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsioonilinemoodus. 12. Milles seisneb nn esimese kunstiteose etteheide ajaloolistele ehk narratiivsetele teooriatele? Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi-viitavad ,seisavad nad vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?!(Davies1997) Esimest kunstiteost ei
Indiviidi positsiooni on mõjutanud tema sots. päritolu. 14 2. Briti impeeriumi koloniaalne pärand. Kõige rohkem on Birminghami koolkonna teooria kujundatud direktori Stewart Halli tööde läbi. Ning võlgneb ka palju varasematele marksistliku taustaga kultuuriteoreetikutele. · Kõrge ja madala kultuuri ning kesk- ja töölisklassi vastandus on kadunud. · Igasugune kultuuripraktika on meile meedia poolt vahendatud. · Kõik tekstid on juurtega kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis. · Toimub pidev ,,võitlus tähistamisõiguse eest". Meedia vahendatud stereotüüpe võidakse parodeerida, seestpoolt lõhkuda. 15
küsimustega. Allaste subkultuuride sotsiaalteaduslikest käsitlusest (lk 27-56 raamatu Subkultuurid: elustiilide uurimused põhjal) Subkultuur: inimrühm kellel on ühised arusaamad elust, kindel stiil, maitse ja tegevus. Oluline on seltskonda kuulumine ja teiste endasarnastega koos viibimine ning ühised arusaamad ja väärtushinnangud. • Näiteks grafitijoonistajad ei moodusta oma subkultuuri, see on pigem osa hiphopi subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast praeguseni elavatest subkultuuridest said tollal alguse nii punkarite kui ka metal-muusika subkultuur. Allaste (2010): Võrreldes arenenud lääneriikidega on meie ühiskond homogeenne, erisused tekitavad inimestes hirmu. Samas suureneb ka Eesti inimestes sallivus. • Läänes on erinevusi veelgi rohkem ja tänavapilt väga kirev. Inimese stiililist eneseväljendust ei peeta ohtlikuks
sotsiaalse päritolu järgi gruppideks, kultuuri madalaks ja kõrgeks ning väidavad et praegusel ajal ei ole selline jaotus relevantne. Ei ole võimalik väita, et töölisklassil on oma kitsas maailmavaade, mis on keskklassist täiesti eristuv. Või et keskklassi harrastused või harjumused oleksid kõrgemad töölisklassi omast. · kõrge ja madala kultuuri ning keksja töölisklassi vastandus on kadunud. · Igasugune kultuuripraktika on meedia vahendatud; see on põhjus, miks Birminghami teoreetikud pööravad rohkem tähelepanu populaarkultuuri nähtuse uurimisele. Selistele kultuurifenomenidele millel on suurem tarbijaskond, põhjendades huvi sellega, et seeläbi näeme kultuurikeskkonda tema aktiivses protsessis, muutumises, sellist kultuuri keskkonda, milles võimalikult palju inimesi osaleb, niimoodi
annaabi.ee 
