Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanavanemate kodukohaga. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? V: Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem . Anna hinnang nõukogulikule kultuuripoliitikale. V: Kultuuripoliitika oli valitsuse kontrolli all. Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit.
Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõrver ja Raimond Valgre. 1954 aastal Bill Haley oma palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. Eestis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad. Eesti kinodes näidati ameerika filme ja muusikud järgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleidorkestreid “Kuldne 7“ ja “Rütmikud“. Märkimisväärne oli “Rütmikute” koosseis, sest kõik selle liikmed-Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi-on hiljem mõjutanud eesti popmuusika arengut.
süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahva vaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti koolide õppiprogramme, eriti humanitaarainetes. Hakati süvendatult õpetama NSVL ajalugu. Koolid läksid üle kohustuslikule keskharidusele. Koolidelt nõuti maksimumi lähedast õppeedukust, millest tuli kinni pidada. Kohustuslikus korras said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda oma õpitulemuste alusel tegelikult ei väärinud. 8. Anna hinnang nõukogulikule kultuuripoliitikale. Selline poliitika ei lasknud kultuuril vabalt areneda, tõkestas selle arengut ja minu arvates oli see põhjendamatu ja kultuuriliselt vähe haritud inimeste väitlane arusaam kultuuri vajalikkusest ühiskonnas.
1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja
aastal alustas tegevust EKP Parteiajaloo Instituut. Esialgu oli plaan välja anda kaheköiteline Eesti ajalugu, 1950. aasta järel kujunes idee anda välja üks lühike ja kolmeköiteline põhjalikum käsitlus. 1952 ilmuski lühike, kuid Stalini surma järel oli jällegi uut vaja. Koolides ja TRÜ-s viidi sisse uued ained. TRÜ-s marksismi-leninismi aluste kateeder taastati 1944 (loodud 1940), 1956 nimetati see ümber NLKP ajalooks. Kultuuritegelaste allutamine nõukogude kultuuripoliitikale Kultuuritöötajad vahetati välja usaldusväärsemate inimeste vastu, mõnd represseeriti, mõned sooritasid vaimse enesetapu ehk loobusid oma tõekspidamistest. "Loometöös" lähtuti NSVL Kunstide komitee väljatöötatud temaatikast, selle sisuks oli tööliste, kehtiva reziimi ja juhi ülistamine. Täitmist tuli loomulikult kontrollida. Tegeleti ideoloogilise kasvatustööga. Keskseks tegelaseks kirjanduses, kunstis, kinolinal ja teatris sai Jossif Stalin.
Lk 48 ül 1 Planeerimine viisaastakud, kvartaliplaanid, aastaplaanid Prioriteedid rasketööstuse eelisarendamine, põlevkivitöösutse arendamine, toodeti üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kurnamine üleväetamine, ületootmine Kultuur nõukogude ajal Stalini aeg 1944. aastal lõhestati Eesti kultuur kaheks: Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Põhjuseks paljude loomeinimeste põgenemine läände ja seal tegevuse jätkamine. Kodu-Eesti kultuuri püüti muuta nõukogulikuks. Nõukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1. ideoloogiline surve 2. kultuuri tsenseerimine 3. sundorienteerumine vene kultuurile 4. eelnevate põlvkondade kultuuripärandi valikuline hävitamine, erifondide loomine 5. infosulg lääne kultuurist ei tohtinud NSV liidus keegi midagi teada, loomeinimesi välismaale ei lastud. 6. rõhutati kultuuriklassi iseloomu kultuur peab olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" 7. ateistlik propaganda TV lk 56 ül 3
Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest võib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley om a palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. R ahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad. Eesti kinodes näidati ameerika filme ja muusikud järgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- “Kuldne 7” , “R ü tm ik u d ”, “M ik id ”. M ärkim isväärne oli “R ütm ikute” koosseis, sest kõik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi- on hiljem ühel või teisel viisil mõjutanud eesti
Ojakäär, kuid temagi mäletab kontserdist vaid paari fakti – lauljaks oli Friedrich Kaasik ja John Pori soleeris selle aja moenumbris “Naerev saksofon”. Siit võib järeldada, et ülejäänud kava ei olnud eriti huvitav, sest paar kuud varem toimunud H. Speegi kontserdist on Ojakäärul väga elavad mälestused. Niisiis elas džäss, hoolimata ebasoodsatest tingimustest, veel suhteliselt normaalset elu. Nagu Tilgargi kirjutab, toimus 1941. aasta kevadel, vastureaktsioonina uuele kultuuripoliitikale, suur publiku huvi tõus kultuuri meelelahutusliku osa vastu, mis lõi ootamatult ka soodsad tingimused Tautsi džässikontserdi korraldamiseks. Kuigi nii Veebeli, Tautsi kui eriti Speegi kontserdid olid kahtlemata tubli samm edasi džässi arenguteel, ei saa seda panna uue korra aktiva poolele, sest need olid siiski eelnevate aastate tõsise töö tulemused, mis realiseerusid nüüd, hoolimata oludest. 4.3. KONTSERDID SAKSA OKUPATSIOONI AJAL 4.3.1. Hans Speegi Plaza-kontserdid 1941
annaabi.ee 
