Negatiivsed muutused, parem oleks kui kultuur säiliks ka siis kui inimestel on halvem elada. (sama arengut võidakse tõlgendada nii innovatsiooni, kui akulturatsioonina sõltuvalt vaatepunktist). Revitalisatsioon – Anthony Wallace, 1956. – püüe vanu traditsioon taastata läbi religioosse, oma kultuuri uuendamine, et elujärku parandada (nt pöördutakse traditsiooniliste uskumuste poole tagasi, et parandada enda sotsiaalset ja majanduslikku olukorda). 3 viisi kultuurimuutuste seletamiseks : 1) assimileerumine a+b+c =a (eri ühiskonnas saavad kokku, sulanduvad domineeriva a sisse) 2) sulatusahi a+b+c=x (tekib uus ük läbi teiste sulandumise) 3) kultuurimosaiik a+b+c=a+b+c (rahvuslik kirevus säilib) Doominoteooria - kuvandatakse mingi esialgne kultuuriseisund, üks muudatus toob kaasa teiste muutumise, muutus toimub ühes aspektis, edasi aga toimub ise juba teistes tänu esimesele. John Bodley 1982 kultuurimuutuste pealesurumine 3s etapis. (kolonialistide poolt)
Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olumpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust, marineeritud peet, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. *16.Akulturatsioon Oluline kultuurimuutuste vorm on akulturatsioon domineerivate (koloniaal)uhiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele (vahetus kontaktis). Näiteks P.-Am. indiaanlaste siirdamine reservaatidesse, keele, traditsioonide allasurumine, angloameerika eluviisi pealesurumine. Tänapäeval on uheks mõjukaks akultureerijaks USA: inimõigustel, demokraatial ja liberalismil põhinev ideoloogia, mis levib tänu USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad. *17
Elusolendit saab mõjutada tema küljest pärinevate osade kaudu. Nt juuksed või küüned. *Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba. Kultuurimuutused Funktsionalistlik vaade Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur. Kultuurimuutuste liigid 1 *Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid. Valitakse innovaatilised lahendused ja siis kultuur areneb, võib olla laenatud ka mujalt. *Akulturatsioon – peetakse silmas domineerivate ühiskondade mõju. Üks ühiskond on domineeriv ja teine on allutatud,nõrgem loobub oma kultuurist. Indiviidid jäävad ellu, kuid võtavad üle tugevama ühiskonna kultuuri. Sama
Malinowski: Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsiilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Malinowski sõnul on kultuur muutuv nähtus. Robert Redfield (1941): individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon Uuuris külakogukondi ja leidis, et väikesed, isoleeritud külakogukonnad satuvad järjest suuremasse kogukonda ning toimub individualiseerumine, üksikisik tõuseb järjest rohkem esile. Kultuurimuutuste liigid 1 · Innovatsioon kultuurimuutused toimuvad läbi innovatsioonide, uuenduste. Mõeldakse välja midagi uut, laenatakse kusagilt teisest ühiskonnast mingi kultuurielement mida seni ei tuntud ja laenava ühiskonna seisukohast on see uuendus. Selle vaate taga on selline arusaam, et ühiskondades on olemas teatud põhjused muudatuste tunnustamiseks ja tõrjumiseks. See, mis näib sobivat, võetakse üle. Kätkeb
· metslus barbaarsus tsivilisatsioon · animism polüteism monoteism Funktsionalistlik vaade Malinowski: ,,Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise." Robert Redfield (1941): individualiseerimine ja kultuuriline desorganisatsioon. Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt. Rahvas jääb indiviididena alles, kuid eitakse, et kasulikum on
vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Muutus toimub kiiresti ja kõigis valdkondades. See toimub pidevalt. Robert Redfield: külakogukondade isoleeritus ja autonoomia on kadumas toimub individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon. Tekivad suured homogeensed kogukonnad, kaovad kultuurilised omapärad. Indiviidi enda valikud ja eristumine muutub olulisemaks, sest kollektiivsed väärtused on kadumas. Kultuurimuutuste liigid: · innovatsioon kultuuri rakendatakse uudseid nähtusi ja tegevusviise. Tehakse selleks, et muuta elu paremaks, leida probleemidele lahendusi. Muutusi pakub välja kultuuri eliit, mõned muutused võetakse vastu, mõned mitte. Muutused toimuvad läbi uuenemise · akulturatsioon domineerivad koloniaalühiskonnad avaldavad mõju põlisühiskondadele. Nõrgema ühiskonna kultuur kaob, võtab üle dominantse kultuuri
Esmased ülesanded olid: džässorkestrite/-ansamblite levikuala kaardistamine, nende isik- ja pillikoosseisude, reper- tuaari, stiililise suundumuse ning mängutaseme väljaselgitamine; raadio, kino, heliplaatide ja nootide mõju uurimine džässi levikule; tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine; avaliku suhtumise ja seoses sellega džässikriitika jälgimine. Nende nähtuste sotsioloogiliste aspektide selgitamisel ja hindamisel toetutakse põhiliselt kultuurimuutuste ja akulturatsiooni teooriate seisukohtadele. 1.3. METOODIKA JA ÜLESEHITUS Erinevate kirjalike allikate läbitöötamise kõrval on töös ühe olulisema andmekogumis- meetodina kasutatud intervjuud ja küsitlust. Intervjuude läbiviimise metoodika on olnud küllaltki erinev, sõltudes sageli olukorrast. Olen oma praktikas jõudnud tõdemuseni, et kõige usaldusväärsemad vastused saadakse sageli mitte otseküsimustele, vaid vaba vestluse käigus,
annaabi.ee 
