kultuuri. Kultuurimuutus peab olema ettevõtte äriprobleemi lahendamise tulemus. Scheine soovitab juhil viia töötajate tähelepanu firma ees seisvale probleemile ning alles pärast seda, kui see on koos lahendusvariantidega põhjalikult läbi arutatud, tuleb esitada küsimus, kas olemasolev kultuur aitab probleemi lahendamisele kaasa või hakkab takistama. Kui selgub, et kultuuri muutmine on vajalik, tuleb muutmine üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele. Schein väidab, et kultuurimuutusi ei ole sugugi alati vaja: tihti piisab ka sellest, kui muuta ini- meste käitumis- ja tööviisi olemasoleva. SCHEINI VÄITEL EI OLE KIIRED LAHENDUSED NIIVORD SÜGAVA nähtuse, nagu seda on organisatsioonikultuur, puhul sobivad - 2015 5. TEOORIATE KÕIGE OLULISEMAD PÕHIMÕTTED Tihti on organisatsioonides märgatav lõhe omaksvõetud väärtuste ja organisatsioon liikmete tegeliku käitumise vahel. Näiteks oma ametlikult omaksvõetud väärtuseks kuulutatud mees-
Vastuseid arutatakse mentoriga. Tagasiside peaks olema anonüümne. Iga töötaja valib endale ise hindajad, esitab küsimused nt: 1) Mida ma sinu arvates sel perioodil tegin hästi ja miks ? 2) Mida ma sinu arvates oleksin võinud paremini teha ja miks ? 3) Kuidas sa mul soovitaksid oma panust väärtuslikumaks muuta ? Tagasisidet kasut. Kõigil tasanditel, rohkem aga tippjuhtkonna hindamisel. Tagasiside eesmärk on ellu viia äristrateegiat ja kultuurimuutusi, selgitatakse välja uute eesmärkide toetamiseks vajalikud käitumistavad. Kasu tagasisidest personaliotsuste vastuvõtmisel: 10 1) Annab ühtse mudeli efektiivsete käitumisviiside kohta ja tulemuslikkuse mõõtmiseks; 2) Tagab tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni kogumise; 3) Toetab ja tugevdab isikliku ja organisatsioonilise arengu eesmärke. 34. Potentsiaali hindamine.
Kultuurimuutus peab olema ettevõtte äriprobleemi lahendamise tulemus. Scheine soovitab juhil viia töötajate tähelepanu firma ees seisvale probleemile ning alles pärast seda, kui see on koos lahendusvariantidega põhjalikult läbi arutatud, tuleb esitada küsimus, kas olemasolev kultuur aitab probleemi lahendamisele kaasa või hakkab takistama. Kui selgub, et kultuuri muutmine on vajalik, tuleb muutmine üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele. Schein väidab, et kultuurimuutusi ei ole sugugi alati vaja: tihti piisab ka sellest, kui muuta inimeste käitumis- ja tööviisi olemasoleva. SCHEINI VÄITEL EI OLE KIIRED LAHENDUSED NIIVÕRD SÜGAVA nähtuse, nagu seda on organisatsioonikultuur, puhul sobivad 20.Milliseid organisatsiooni struktuurivariante teate ja kuidas tehakse ( mis põhimõttel ja millest lähtuvalt) struktuurivalikuid? Iseloomustage erinevaid juhtimistasandeid organisatsioonis. Näited,
kultuurikontaktide ja need toimuvad etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades. Esitab muutuste jada, kuidas need muutused üksteisele järgnevad. Esimesena toimuvad muutused eeskätt majanduses, siis järgnevad poliitikas, ühiskonnakorralduses ja lõpevad kultuurilistes väärtustes. John Bodley (1982) · Piiride rikkumine, ülekaalukas sõjajõud ja administratiivsed ümberkorraldused. Tema näeb samuti kultuurimuutusi selles valguses, et normaalses olukorras ükski põlisrahvaste kogukond ei muutu, aga muutused toimuvad euroopaliku või ameerikaliku pealetungi tõttu. Kuidas domineeriv ühiskond peael surub: 3 järku Bodley arust: esimene piiride rikkumine (on mingi tasakaal, aga domineeriv ühiskond rikub seda tasakaalu saabub rohkem kaupmehi, misjonäri, ametnikke. Mingi hetk läheb emamaa esindajate hulk suureks ning seetõttu rikuvad nad igas mõttes piire.
Nt juuksed või küüned. *Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba. Kultuurimuutused Funktsionalistlik vaade Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur. Kultuurimuutuste liigid 1 *Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid. Valitakse innovaatilised lahendused ja siis kultuur areneb, võib olla laenatud ka mujalt. *Akulturatsioon – peetakse silmas domineerivate ühiskondade mõju. Üks ühiskond on domineeriv ja teine on allutatud,nõrgem loobub oma kultuurist. Indiviidid jäävad ellu, kuid võtavad üle tugevama ühiskonna kultuuri. Sama arengut võidakse erinevast positsioonist vaadatuna tõlgendada erinevalt.
(Kasutas filmimaterjalina ka monograafiat mingis mõttes teadusliku, objektiivse infona, mida oli võimalik uurida teatud kutluurinähtuste analüüsimiseks või põhimõtete õpetamiseks). Ajaloolise olukorra, reaalsuse taasloomine. Kohe kohe kaduva antropoloogia jäädvustamine on olnud visuaalse antropoloogia ülesandeks. Filmitegijate eesmärk oli kaduva või kohe kaduvate kultuurinähtuste jäädvustamine. Näidata etnograafilist situatsiooni enne valge tsivilisatsiooni kaasa toodud kultuurimuutusi näidata traditsioonilisi kombeid; esemeid, mida kasutati või mida inimesed tegid enda ülalpidamiseks. Võimaldab jäädvustada kunagise etnograafiliste-antropoloogiliste nähtuste tegelikkust. Rekonstruktsioonide kaudu, mis on välja puhastatud lääne ühiskonna mõjudest on palju lihtsam õpetada antropoloogilisi põhitõdesid, et mis on kultuuride omapära, mille poolest erinevad lääne ühiskondadest ja mis on neis sarnast
musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja rollis. Selle järgi on muusika muutumine määratletud kahe kultuuri iseenesliku leviku ja akulturatsiooni ilminguks, arenguetapiks, millele paneb aluse kultuuri seest- või väljastpoolt tulnud innovaatiline alge (innovation) (Jalkanen 1989: 9). Akulturatsioonist lähtuv käsitlus on osutunud otstarbekaks juhul, kui on uuritud kahe eri kultuuri kokkupuutest johtunud kultuurimuutusi. Selle käsitluse kohaselt on akulturatsioon nähtus, mis väljendub kultuurimuutustes, mis saavad alguse kahe või enama autonoomse kultuurisüsteemi ühendumisel (Acculturation... 1954). 9 Seda käsitlust on sageli kasutatud euroopaväliste muusikakultuuride muutuste vaatlemisel ja samuti Ameerika Ühendriikides toimunud afroameerikaliku kultuuri sünniprotsessi uurimisel. Nagu viitab P. Jalkanen, on eelmainitud alal muutunud klassikaks Melville J. Herskovitsi tööd. Tema mõtted on saanud
annaabi.ee 
