· XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi.
MIHHAIL BULGAKOV 1981- 1940 Perekond kultuurilembeline, isa töötas mingis haridusasutuses. Laste õpetamisel pööras tähelepanu kirjandusele ja ajaloole, ema aga muusikat ja sõnakunsti. Koolipoisina juba tahtis kirjanikuks saada, aga siiski kahtles oma andekuses ja asus arstiks õppima Kiievis ja arstina ka lõpetas 1916 a. Sai sõjaväearst. Siis tuli revolutsioon ja kodusõda, oli valgete poolel. Tal oli võimalus emigreeruda, aga ta ei läinud, elas üle mitmeid Kiievi okupeerimisi. Loobus arstielukutsest ja hakkas kirjanikuks
· Ka maine elu pidi olema nauditav. · Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. · Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. · Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. c. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: · Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. · Huvituti antiikautorite töödest. · Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). · Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. 2. Renessansi kirjandus a. Dante Alighieri "Jumalik komöödia": · Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis).
ülesanne. Vähendas maksukoormat lõbustuste arvelt. Senaatorite vastuseis tõi kaasa paljude süüdimõistmise "majesteedi solvamise" eest. Kibestunud Tiberius veetis elu lõpuperioodi Capri saarel ja oli surres üleüldiselt vihatud. Caligula (37-41): küündimatu, nõudis enda kultuslikku austamist, mis põhjustas mässu Jeruusalemmas, liialdused suguelus, naeruväärsused jne viisid selleni, et pretoriaanid (ihukaitsjad?) mõrvasid ta. Claudius (41-54): kultuurilembeline (muusika, ajalugu), kõnedefektiga, pelglik. Muutis: tugevdas administratsiooni ja rahandust keisri kantseleid, mis allusid keisrile ja koosnesid madalat päritolu meestest. Jagas Rooma kodakondsust, võttis esimesena senatisse provintsiaristokraatiat. 43 eKr vallutas Britannia Rooma provintsiks. Tema naine Agrippina mürgitas ta. Nero (54-68): Agrippina poeg, kuid tõrjus ta kõrvale õpetaja Seneca soovitusel. Julm: nõudis enda jumalikku austamist, konfiskeeris alusetult senaatorite vara
Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja jõud ning suurt rolli mängib taas kord juhus. Shakespeare'i viimane näidend on ,,Torm", milles avaldub jällegi moraalse mõistuse ja võimu vastasseis. Kuigi pildile ilmus nii mõnigi andekas näitekirjanik, ei saavutatud Shakespeare'ile omast poeetilist lennukust ja filosoofilist haaret, mistõttu järgnes teatri üldine mõõnaaeg. Jaan Kross sündis aastal 1920 masinatehase meistri perekonda Tallinnas. Perekond oli üsnagi haritud ja kultuurilembeline. 1928. aastal asus õppima Westholmi gümnaasiumisse, millest kirjutab ,,Wikmani poistes". Juba kooliajal avaldab kirjanduslikke katsetusi. 1938. läheb Tartusse õppima rahvusvahelist õigust, kraadi omandas juurateaduskonnas. 1943. värvati Saksa sõjaväkke, kuid rindele mees ei sattunud, vaid oli tõlk. Sakslased aga arreteerisid mehe, sest ta tundus olevat liiga eestimeelne. Hiljem vahistab mehe NSVL, saates ta sunnitööle. Lisaks võeti talt ära õigus naasta Eestisse
Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca:
õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca:
õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused – poeedid ja kunstnikud. Renessanss – antiikkultuuri taasväärtustamine: Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri “Jumalik komöödia”: Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca:
annaabi.ee 
