KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte
Barokk 1600 1750 Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded allutati mõistusele. Tehti muusikat kuulamiseks. Tekkisid esimesed orkestrid. Tekib ka ooper. Tähtsad pillid: orel, muud klahvpillid, viiul. Klassitsism 1750 1825 Classicus ( ladina keeles ) eeskujulik, korrapärane Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile. Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19
Keelati duellid. Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust. Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. ,, Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid-
Barokk ja klassitsism valitsesid maailmas samal sajandil, kuid eri paikades. Barokk oli valitsevaks Hispaanias ja Itaalias. Temale paljuski vastandlik kultuuritüüp klassitsism pani end seevastu maksma Prantsusmaal. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju juba renessasis. Juba Aristo ja Tasso järgisid oma näidendeis kolme ühtsuse printsiipi(ajaühtsus, kohaühtsus ja tegevusühtsus). Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism siiski alles absolutistlikul Prantsusmaal. Absolutism võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Toetudes antiigi
16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism .
pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Samasugune normeerimine kui keele puhul toimus klassitsismi ajal ka kirjanduses.
Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte
· 1626. a. lõhuti maha vana feodaalaadli tugipunktid ja valitsemine maapiirkondades läks riigiametnikest intendantide kätte. · Enamus alamaadlist seoti riigiteenistusega, kas sõjaväes ohvitseridena, või büroodes ametnikena, muutes nad nii valitsejale kuulekaks teenistusaadliks. · Keelati duellid. Richelieu leidis, et kirjandus ja kultuur võib toetada riiki a valitsejat, sest aitab kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a
siiski natuke mõjutasid renessanss, barokk, klassitsism Saksamaad, sealt jõudis ka Eestisse. Tartu ülikooli asutamine. Barokk: nähtusena üsna keeruline, kunstiteost iseloomustab rõhutatult metafoorne või allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Vastandite ja kontrastide kunst. Kirjanduses juhtteemana maise elu tühisus ja kaduvik. Näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on võrreldes renessansi elujaatusega pessimistlik ja skeptiline. Klassitsism: lahutas vastandid. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti Prantsusmaal. Absolutism – võitles nii poliitilise kui kultuurilise individualismi vastu. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Draamas tehti kõigutaatuks normiks 3 ühtsuse põhimõte. 15.XVII sajandi proosa: Baltasar Gracián (Käsioraakel), John Bunyan (Palveränduri teekond), Grimmelshausen (Simplicissimus), La
annaabi.ee 
