inimeste kategooriat. Selline praktika on genotsiid. Kõige tuntum näide on natside tapatalgud, juutide hävitamine. Tänapäeval on genotsiid üsna tavaline mõnel pool Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) Tähtsaim probleem konfliktivaatenurgas on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia ja popkultuuri tootmise üle. Popkultuuri elemendid ei ole mitte täielikult spontaansed leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö. Nad moodustavad kultuureliidi ja pärinevad üldreegline haritud kõrgemast keskklassist. Kofliktiteoreetikute
Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Konfliktiteoreetilise lähenemise tähtsaim probleem konflikti vaatenurgast on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle. Mõned inimesed ja grupid peavad otsustama,mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. See on väravavahtide ja maitsekujundajate töö, kes moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad reeglina haritud kõrgemast keskklassist (otsustavad mis on tõeline ja hea). Konfliktiteoreetikute viimseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendina (nt väljendavad
sotsiaalseid süsteeme · Popkultuur ekspressiivne väljund mis tasakaalustab instrumentaalsete kohustuste nõudmisi · Popkultuur võib veel ühel viisil toetada valitsevat väärtussüsteemi- tööeetika rajaneb osaliselt usaldamatusel nalja ja mängude vastu · Massikultuur popkultuuri elemendid mida levitavad massiteabevahendid · Popkultuur on ühine enamikule ühiskonna liikmetele Konfliktiteoreetiline vaatenurk: · kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle · Popkultuuri elemendid ei ole spontaansedosad inimesed peavad otsustama mida ja kellele toota · Kes otsustab popkultuuris mis on hea ja tõeline · võimalus kasutada popkultuuri astuda vastu võimul olevale korrale
Massikultuur kui ühendav element. Massikultuuri moodustavad popkultuuri elemendid, mida levitatakse massitebavahendite (raadio, tv jm) kaudu. Konfliktiteoreetiline: Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud. Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle? Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks? Väravavahid ja maitsekujundajad on inimesed, kelle sotsiaalne positsioon lubab avada või sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist. Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale.
majanduslikke raskusi, sest hugenotid olid enamasti III seisuse esindajad (maksumaksjad). Louis XIV eesmärgiks oli Prantsusmaa juhtiv positsioon (hegemoonia) Euroopas see õnnestus ideoloogia ja kultuuri alal (oli eeskujuks teistele). Prantsusmaa absoluutne monarhia on 17.saj eeskujuks teistele Euroopa valitsejatele. Prantsuse keel ja kultuur vallutavad euroopa: kirjandus, keel, luksuskaubad, mood jne. tulemuseks oli kultuurihegemoonia prantsuse klassitsism kirjanduses ja arhitektuuris (barokiajastu). Prantsusmaa relvade mõju jäi oodatust väiksemaks. Vallutussõjad enamasti ebaõnnestusid, aga jõudsid tühjendada riigikassa. Prantsusmaa kuninglik sõjavägi oli suurim ja moodsaim Euroopas. Aasta 1700 paiku absoluutne monarhia valitseb kõikjal Euroopa kultuuriruumis, eranditeks olid Inglismaa (Parlament: aadel ja suurkodanlus) ja Põhja-
5. Hispaania Pärilussõda (1701-1713/14) I uusaja ,,Maailmasõda" ei too mingit kasu Prantsusmaale. Vastased: Inglismaa,Holland,Austria,Preisimaa,Portugal Louis XIV regioonivallutused: · Flandria tuumikalad, Franche Comt´e ja mitmed reiniäärsed piirkonnad - Sõjad on kurnavad Prantsusmaa majandusele. 6.Kultuurielu - ,,Prantsuse vaim" vallutas P-le rohkem alasid kui Prantsuse relvad ! - Prantsuse kultuuri suur sajand - Prantsuse Kultuurihegemoonia (17-18saj.) on valitsusringkondade teadliku ja sihikindla tegevuse tulemus - Riik (Kuningas) juhtis ja toetas P. kultuurielu - P.Akadeemia tähtsaim ülesanne on Prantsuse keele hoidmine ja arendamine ja ,,Hea Maitse" kujundamine - Ideaaliks Prantsuse klassitsism: lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju. - Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel.
väheneb ebamugavus. · Massikultuur kui ühendav element. Massikultuuri moodustavad popkultuuri elemendid, mida levitatakse massitebavahendite (raadio, tv jm) kaudu. 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud. · Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? · Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle? Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks? · Väravavahid ja maitsekujundajad on inimesed, kelle sotsiaalne positsioon lubab avada või sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist.
annaabi.ee 
