põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Usk Tähtsamad sölkupi jumalad on looja Nom ja allilmajumal Kõzõ, maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Sölkuppidel on ka olemas loodusvaimud, samaani abivaimud ja allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Ajalugu 1309. aastal oli kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide koondamise tõttu kalavarud ja paljud lõunasölkupid jäid
jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros. APOLLON Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle
Nn. muuseumid: loomaaed, botaanikaaed, inimvärdjate kollektsioon. 4. Religioon Jumalad. Ülim loojajumalate paar Ometecuhtli ehk Tonacatecuhtliu (Meie olemasolu jumal) - kõikide jumalate ja olendite looja, asukoht 13.taevas; muutunud nn. puhkavaks jumalaks ehk deus otiosus´eks, kelle poole pöörduti suurima häda korral. Kolm peajumalat: asteekide hõimujumal, sõjajumal ja päikesejumal Huitzilopochtli; hariduse kaitsja, kultuuriheeros, preestrseisuse kaitsja ja tuulejumal Quetzalcoatl ja viimase vaenlane ja antipood, tüli ja nõiakunsti jumal Tezcatlipoca (Suitsev peegel). Lisaks oli suur hulk viljakuse, viljasaagi ja vihmajumalusi. Neist tähtsaim oli vihmajumal Tlaloc, keda austati Mesetal juba olmeekide ajal. Tema naine oli veekogude jumalanna Chalchihuitlicue, Tlaloci õde viljasaagi jumalanna Chicomecoatl. Lillede jumalanna ja käsitöö kaitsjanna oli Xochiquetzal, maisijumal
Palju inspiratsiooni Kalevalast. Esineb ainult ühes laulus „Suisa suud“, Kalevi(ne) kuju(esileküündivad ülikud, isikud) aga mitmes laulutüübis „Kulla põlemine“, „Hobusemäng“ jpt. Hiiupärimuses Kalevipoeg kui pinnavorme muutev hiid. Ka muinasjuttudes olemas vägilasena. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros. Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust
Seega on vaid kirjeldused, kuid tsivilisatsioone ennast pole, seega allikaks ainult kirjedus. Uus Guineas on olemas küll vanu tsivilisatsioone, kuid need kontaktis uurijatega ja seega uue ühiskonna poolt juba mõjutatud. Etnoloogia ja arheoloogilise materjali ühendamine alati tuletuslik. Seega, me ei tea, kuidas tsivilisatsioonid tekkisid. On olmas arvamused ja kogu moos! Mütoloogias kaks kujutelma tsivilisatsiooni alguse kohta. Oli mingi kujuteldav tegelane(kultuuriheeros), kes kultuuri tõi ja kõike õpetas. Teine on kujutis kunagisest kuldajast, millele järgnes allakäik, mis on toonud tänapäeva. Need kujutelmad jõudnud paljude rahvaste mütoloogiasse ja ka kristlusse. Kuldaja lõpuga kaasneb ka iseotsustamise pädevus-piiblis hea ja kurja tunda saamine. Alates 5saj ekr kujunes õpetus sofism ja hakati arutlema ühiskonna tekke üle. Sokratese kaaslane Kritas?? avaldas seisukoha, et algselt elasid inimesed nagu metsloomad, kehtis tugevama õigus.
Üldiselt usuti, et saatus on jumalatest võimsam, kuid Isise kultus ja kristlus väitsid, et nende jumalad suudavad inimese saatuse kontrolli alt vabastada Ülevõetud jumalanna Magna Mater viljakusjumalanna, partneriksAttis võeti üle riiklikult, Rooma toodi pühakivi, mis kehastab jumalannat Mithras prototüüp on olnud Pärsia Mithra kujutatud härga tapmas, pikkades pükstes, tema altar asub ainsana templi sees, kultuuriheeros; müsteeriumisse pühitsemine ja regulaarsed kokkusaamised ning koossöömised osa kultusest Kõik Kreeka religioossed kombed jätkusid ka Rooma riigis kuni selleni, kui Rooma riigis keelustati kõik mitte-kristlikud kultused. See algas juba keiser Konstantinuse ajal, kes pooldas kristlust, kuid oli salliv ka teiste kultuste suhtes. Keiser Julianus: Huvitus Kreeka müsteeriumikultustest kuid tundis ka Kristlus
Lõunasölkuppidel muutus segaabielude tõttu traditsioonilise sugulusarvestuse muster juba 19. sajandil. USUND Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias. Tähtsamad sölkupi jumalad on looja ja deus otiosus Nom, allilmajumal Kõzõ, maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Tüüpiliselt regiooni rahvastele on ka sölkuppidel olemas loodusvaimud (loz), sh samaani abivaimud ja allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Samaan oli Tazi sölkuppide juures juhiks ka muudel elualadel, see on ühisjoon teiste samojeedi rahvastega ja erinevus obiugrilastest (Golovnjov, Kan 1997: 154).
annaabi.ee 
