3. Muudeti tänavate ja linnade nimed 4. Kaotati kihelkonnakohtud ja vallad 5. Õigeusu lauspropaganda 6. Tartu Ülikool kaotas autonoomia, õppine vene keeles 4) Venestamise + ja jooned. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned Sai minna Venemaa ülikoolidesse õppima Haridustase langes Saadi tööd Venemaal Kultuuriarengu hääbumine Nõrgenesid baltisakslaste positsioon Eestis Omavalitsuste õigused vähenesid 5) Nimed 1. Struve Autonoomia tähetorn 2. Adamson- skulptor - Russalka 3. Paul I Venemaa valitseja kes tapeti 4. Aleksander I Paul I järgija, väga liberaalne valitseja. 5. Nikolai I Venemaa valitseja 6. Aleksander II kuulutas eestis välja uue talurahva seaduse. Mahtra sõda 7
haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on vastuolus omaaegse otse isikult isikule ja käest kätte kanduva rahvakultuuri olemusega. Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi
uudsete suhtluskeskkondade arendamist. Baastehnoloogiad ja infrastruktuur Toetus infoühiskonna arengut toetavate uute elektroonika, telekommunikatsiooni jt. lahenduste väljatöötamisele. 10 13. Rahvusraamatukogu roll ja positsioon rahvusliku institutsioonina asukohariigi ja regiooni kontekst. Rahvusraamatukogude tulevik on olla rahvusliku institutsioonina riigi kultuuriarengu olulisis elemente, kes on avatud uuele tehnoloogiale ja kes on valmis osalema riigi infosüsteemides. Rahvusraamatukogul ei ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka tõpselt ja konkreetselt määratletud kasutajate sihtrühmad. Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seaduslikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks
15. mai Rahvusvaheline perepäev Seda päeva tähistati esmakordselt 1994.aastal, et tugevdada perekonda kui inimese peamist emotsionaalset ja materiaalset tuge, teadvustada kaasaja perekonna probleeme ja rõhutada iga pereliikme võrdeid õigusi ja kohustusi. Arutage sel päeval perekonna rollist ühiskonnas ning selgitage, kuidas saab perekond kaasa aidata inimõiguste kaitsele. Inimõigustega seotud päevad 21. mai Maailma kultuuriarengu päev Seda päeva tähistati esmakordselt 1991. Aastal ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) initsiatiivil. Selle päevaga soovitakse rõhutada kultuuride tähtsust maailma arengus, tugevdada inimeste kultuurilist identiteeti ja rahvusvahelist kultuurialast koostööd. Võtke osa sel päeval kultuuriüritustest, vestelge maailma erinevatest kultuuridest. Inimõigustega seotud päevad 28. mai Amnesty Internationali päev
kirevam, seda parem Teooriad Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond). Kujunes välja 19.saj teisel poolel. Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan. Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Historism (ehk ajaloolis-kriitiline koolkond) Franz Boas. Boas võitles evolutsionismi vastu.
Ühelt poolt on tegemist väga laia mõõtkavaga teooriaga, kuid praktilises geograafias need piirid võbelevad mitu korda edasi tagasi. Tsivilisatsioonidel selliseid selgeid piire ei ole. Tegemist teoreetilise konstruktsiooniga, mis püüab kul.morfoloogilisi argumente ära kasutades põhjendada selgepiirilist poliitilist agendat. Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada vabanemine lummusest (entzauberung)
Diltheyle vaatles ta ajalugu ühtse vaimse-hingelise-struktuurina, mida on võimalik vaid mõistes kirjeldada. -) Toynbee tegutses 1919 kuni 1955 professorina Londonis. -) 1925-1955 oli ta Rahvusvaheliste suhete kuningliku Instituudi direktor. Välisministeeriumi nõunikuna võttis ta osa paljudest rahvusvahelistest kongressidest. Selles ideoloogilises tegevuses oli ta eelkõige Briti riigi ideoloogia kujundaja ja esindaja. -) Alates 1921 aastast töötas ta väga ulatusliku inimkonna kultuuriarengu käsitluse kallal. -) Teosed: *) History of the World (12 volumes, 1925-1961); *) War and Civilization (1951). -) Ta käsitles ajalugu kui erinevate kultuuride arengu ajalugu, mis üksteist mõjutavad. -) 21.kõrgkultuurist, mis 6000 aasta jooksul on eksisteerinud, on säilinud vaid 5. -) Kõige määravam mõju on olnud lääne-kristlikul kultuuril. Kõik kultuurilised arengud rajanevad ta arvates situatsioonidest tingitud väljakutsetel (challenges) ja spetsiifilistel
annaabi.ee 
