Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline. Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3. saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“.
kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks oli kunstiturg - väikeste meisterlike kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Hellenismi ajal eelistati kas siis hiiglaslikke või hoopis väga väikesi kujutisi, näiteks Rhodose Koloss, mis oli umbes 37. m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju.
Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hakati tähtsamaks pidama hoonetevahelisi kooskõlasid. Egiptuses asuva Aleksandria linna olevat kavandanud Aleksander Suur ise. Aleksandria ette Pharose saarele ehitati üle 100m kõrgune tuletorn. Hellenistliku maailma kultuurikeskuseks oli Pergamoni linn Väike-Aasias, mis oli tuntud oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismiajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristoteles arvas, et maalikunsti ja skulptuuri eesmärgiks on elu jäljendamine ja see pakub inimesele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just klassikalise ajastu kunsti. Ükski inimene polnud täiusliku kehaga, mistõttu ühendasid kunstnikud oma teostes erinevate inimeste täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga.
saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kunst iseseisvus omaette kultuurialaks. Tekkisid kunstiturud, kujukeste, medalite ja muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine. SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali Õukondades esines paraaditsev temaatika, kus kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid.
tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaamine, et kunst ei erinine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks, mida kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Erinevalt eelnevatest perioodidest, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine skulptuurides asenduma realismi kujutamisega. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel
· temaatika enamasti Võitlus b) Kaunis stiil · inimlik ja maine elu · alasti naisfiguurid esmakordselt · skulpt-d saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks · proportsioonid läksid paika-pea 1/8 kehast · portreekunst · Halikarnassose mausoleun - autor Skopas · Praxiteles "Hermes Dionysose lapsega" · Lysippos "Kaapija" c) Hellenism · mitmekesisem · jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks · arenes edasi portreekunst · elav, reegleid eirav, liikus realismi poole · Enam pööratakse thelepanu tunnete kujutamisele · NÄITED: Milose "Veenus", Lakooni grupp, Rhodose koloss 6. Vana - Kreeka maalikunst · Enkaustika e. vahamaal - kuuma vahaga segatud värvid kantakse pintsliga kuumana alusele Vaasimaal · 40 erin. vaasitüüpi. Tuntumad: hüdria( 3 käepidemega veenõu), amfora(2 sangaga nõu veini hoidmiseks),
m pikkune friis. Kõrgemal tasandil on veel üks 1,5 m kõrgune ja 73 m pikkune friis. Jõulised nikerdused väänlevatest, omavahel põimunud tegelastest on väga kaugel klassikalise Kreeka perioodi tüünest veenmiskunstist. Kui klassikalise Kreeka perioodil võrdsustati üksikisiku väärtus automaatselt füüsilise ideaaliga, siis nüüd peeti vähemalt sama tähtsaks ka inimese iseloomu (Cumming 2007: lk 57). Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaam, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Aristoteles arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik
Seda loeti üheks maailmaimeks. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutud üha olulisemaks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine eraldi kultuurialaks. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Ta arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Väärtuslik kunst näitad mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just kreeka klassikalise ajajärgu kunsti. Hellenismi ajal asendatakse ideaali kujutamine realismiga
annaabi.ee 
