b) mõlema katte laeng, c) kahe katte laengute summa. 5. Leidke vastavus. (16p.) a) idealiseeritud objekt b) füüsikaline nähtus c) füüsikaline suurus d) mõõtühiku nimetus e) mõõteriist 1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8) 2) Punktlaeng - a) idealiseeritud objekt (lk 21) 3) Proovilaeng - a) idealiseeritud objekt ( 4) Elementaarlaeng c) füüsikaline suurus (lk 10) 5) Kehade elektriseerimine - b) füüsikaline nähtus (lk 8) 6) Kuloniline jõud c) füüsikaline suurus 7) Kulon - d) mõõtühiku nimetus (lk 15) 8) Volt - d) mõõtühiku nimetus (lk 46) 9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65) 10) Elektrimahtuvus - c) füüsikaline suurus (lk 63) 11) Elektrostaatiline väli c) füüsikaline suurus 12) Elektrivälja tugevus - c) füüsikaline suurus (lk 30) 13) Elektromagnetiline vastasmõju - b) füüsikaline nähtus (lk 5) 14) Njuuton - d) mõõtühiku nimetus 15) Elektromeeter - e) mõõteriist (lk 81)
1)Tuum: 10-15m, koosneb nukleonidest: prootonid,neutronid. Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav
4. Vördle laetud kehale mõjuvaid elektrijõude vaakumis, samade tingimusel samale kehale mõjuvate elektrijõududele, mis asuvad muus keskkonnas. Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju elektriväli samal kaugusel nõrgem. 5. Mida iseloomustab keskkonna dielektriline läbitavus? Suurust, mis iseloomustab mitu korda on kuloniline jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis, nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks. 6. Sõnasta elektriväljade superpositsiooni printsiip. Kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. 7. Mis on elektrivälja jõujooned? Kuidas neid joonestatakse? Väljade kirjeldamiseks kasutatakse kujutletavaid jooni jõujooni.
· Siit järeldub, et laengu q ümberpaigutamisel ühest väljapunktist teise teeb elektriväli töö: A = qU · Elektrostaatilises väljas võrdub kahe punkti vaheline pinge nende punktide potentsiaalide vahega: U12=1-2 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 32 Pinge ja väljatugevuse vaheline seos · Kui positiivne punktlaeng liigub homogeenses elektriväljas mööda jõujoont kaugusele d, siis teeb kuloniline jõud F e töö: A=Fed=qEd · Teiselt poolt aga võrdub see töö laengu ja trajektoori algus- ja lõpppunkti vahelise pinge korrutisega A = qU. Järelikult U = Ed ja E=U/d (V/m) 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 33 Juhid ja dielektrikud · Elektriliste omaduste järgi võib kehi jaotada juhtideks ja dielektrikuteks. · Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul liikuda. · Dielektrikuiks ehk isolaatoreiks nimetatakse
q q kehtib F =k 1 2 2 . Kui laengute vaheline kaugus väheneb 3 R R q1q 2 q q korda, siis Ruus= vana ja F uus=k 2 =9k 12 2 =9 F vana . 3 R vana / 3 R vana Seega jõud suureneb 9 korda. Kas jõud on tõmbuv või tõukuv, sõltub juba laengute märkidest. 19. Kui suur kuloniline jõud mõjub vesiniku aatomi tuuma ja elektroni vahel? Vesiniku aatomi läbimõõt on 10-10 m? Oi, kui tore ülesanne! Rõõm kohe elementaarlaengu suurust ja konstanti k kes teab kust persest taga otsida! Palju õnne, olete suutnud Füüsika oma õpilastele veel igavamaks ja ruineerivamaks teha! q2 9 1,610 -19 2 F =k elem 2 =9,010 -10 2
polarisatsioonivektorit see on ruumiühiku dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e elektrilise induktsiooni vektori abil. Keskkonna dieleketriline läbitavus ε näitab , mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E0 vaakumis. ε=E0/E. ε>1. Kui elektrivälja tugevus dielektrikus on korda väiksem kui vaakumis, siis on dielekrikus ka punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud ε korda väiksem. Juhtideks nim kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda. Juhis on vabu laengukandjas ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Elektronkatte väliskihi elektronid on nõrgalt seotud aatomtuumaga, nendel on palju energiat, mille arvel nad moodustavadki juhi sees nn elektrongaasi. Enamik metalle, happe ja soola vesilahused, hõõggaasid. Laengukandjas liiguvad, kuni: elektronid jõuavad juhi pinnale (tekib nn
vooluringi osas ja pöördvõrdeline selle vooluringi osa takistusega R. (I = U / R) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - Voolutugevus I kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline tarbija takistuse R ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse Ro summaga. (I = E / R + Ro) 8. Mida teha, kui tahad paati kohapeal ümber keerata? Ühest aerust tõmmata ühte pidi ja samal ajal teist vastassuunas. 9. Kui suur kuloniline jõud mõjub vesiniku aatomi tuuma ja elektroni vahel ? Vesiniku aatomi läbimõõt on 10-10 m? F = k * q2elem/R2 = 9,0 * 109 * (6 * 10-19)2 / (10-10)2 = 2,3 * 10-10 N 7.PILET 1. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Nihe võrdub teepikkusega
süsteemis. Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m: Dzaul on oma nime saanud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi. Definitsioon Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton [N]. 31.10.2011 13 Üks dzaul on veel: Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda seost saab kasutada voldi defineerimiseks. Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda seost saab kasutada vati defineerimiseks. Töö, mis tuleb ligikaudu teha 1kg keha tõstmiseks (maakera) maapinnast 10cm kõrgusele. Järelikult: Dzaul = njuuton × meeter = volt × kulon = amper × veeber
difusiooni läbi membraani lahuse poolele. 𝛱 = 𝛥𝑐𝑅𝑇. See on õigustatud juhul kui tegemist on normaaltingimustega ja ideaalse gaasi olekutingimused. 20. Millise seaduspärasuse järgi muutub radioaktiinve saaste. Radioaktiivne saaste väheneb poolestusaegade kaupa ehk on eksponentsiaalselt vähenev. Siit saab järeldada, et radioaktiivsus on ajas toimuv protsess, mille vähenemist ei saa mõjutada. 21. Arvuti töösagedus 1Mhz. lambda=c/nüü. 22. ½ kuloniline laeng liikus läbi mitokondri membraani. U=A/q A~E A=U·q=0,1·0,5=0,05 (J). ????? vabanes 0,05J energiat. VÕI: c=Q/Ψ= 0,5/0,1=5J. !!!! 23. Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2 hg=mv2/2 h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6. Kiirendus kokkup õrkel oli 66 m/s2. 24. Raskus massiga 30kg kukub 2m kõrguselt põrandale ja põrkub sealt tagasi 1,5 m
Reaalselt aga, kui ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. Kui tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks, siis summaarne jõud on null ja ioonid on tasakaalu olekus mingil distantsil a o . Summaarne jõud kahe erimärgilise iooni vahel võrdub tõmbe ja tõukejõudude summaga (joonis 2.18). = + Tõmbejõud kui kuloniline jõud on avaldatav kujul (1 )(2 ) 1 2 2 =- = 40 2 40 2 Kus, 1 , 2 iooni tekkel aatomitega liituvate või neist eemalduvate elektronide arv, - elektroni laeng - ioonide vaheline kaugus 2 0 - keskkonna elektriline läbitavus, mis on 8,85 · 10-12 2
annaabi.ee 
