15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst-tööstuskooli kunstikursustel. Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel. Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust. Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984. Mulle meeldis maalidest ,,Tahkuna" aastail 1981. Väga looduslik pilt, palju puid, taimi ja rahulikku oletusega pilt. Teine pilt mis mulle meeldivamaks jäi oli ,,Korsi talu Ruhnus" mis on joonistatud akvarellidega aastail 1965, jällegi üks looduslik pilt koos talu majast. Mulle niipalju ei meeldinud Austraalia maalidest mis olid 1936-dal aastateil tehtud.
ajaleht oli illustreeritud rohkete fotodega.“ Ettevõtlusega alustades oleks pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning selgitama välja tugevad ja nõrgad küljed oma äris. BCG – maatriksile tuginedes oleks Riho pidanud alustama vähehaaval, edu saabudes äri laiendama. Arendades kvaliteeti ja suurendama ajalehe tiraaži. Kohanemisstrateegiast lähtudes oli Riho kullassepp otsija e. Kullakaevaja. Rihot võib iseloomustada kui ideede genereerijat, kes otsib midagi uut, võttes suuri riske ja rakendades valesid strateegiaid. Kuna ajaleht kui kaubamärk oli tundmatu esines ka sisenemisbarjäär. Turul oli ka erinevaid asendustooteid ning konkreetset sihtgruppi lehe jaoks oli raske leida. Äriga alustades oleks pidanud osa rahast investeerima ka kodukande peale mis oleks potentsiaalsete lugejate arvu suurendanud. Selline tegutsemine oleks taganud eduka
parimad spordiajakirjanikud, kuus korda nädalas ilmuvaja ajalehe hind 5 krooni, mahuks 24-32 lehekülge, kolmandik ajakirjast värvitrükis", kuid äri alustades oleks ta pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning alustama äri vaiksemalt ja järjest kasvades, haarates järjest rohkem turuosa, arendades toodangut ja suurendades toodangu hulka (BCG-maatriks, õpik lk.76). Kohanemisstrateegiast lähtudes on Riho otsija ehk kullakaevaja tüüpi strateeg ehk riskijulge, uute toodete otsija ning innovaatiliste ideedega, kuid ei oska neid ellu viia, rakendades valesid strateegiaid ja sooviga kiirelt hõivata valdavat osa Eesti vastavast turust ,,Riho arvates oli vaja kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte". (Kohanemisstrateegia, õp.lk 76) Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud tuntud inimeste seas, tekkis
See pole peamine põhjus. Enamasti petame sellepärast, et saame liiga palju õiendada, meie püüdlusi ja isikut ei hinnata ning ei näe võimalust sinu õnnelikuks tegemiseks, mis iganes suunas pingutaksime. Kui meil on suhtes muidu asjad korras, küll saame ka seksiga järje peale. Kui maksad ise, jätad meeleheitliku mulje. Kohtamas käies ja ise makstes (või seda teha üritades, sest enamasti maksab mees siis ise) näitad meile pigem, et sa pole ahne, kullakaevaja või tehingupõhiste suhete pooldaja. Jälestame naisi, kes peavad ,,normaalseks", et mees kõike alati maksab ning kasutame neid sageli kondoomidena. Mehed ei ole emotsionaalsed. Mehed on vähemalt sama emotsionaalsed kui naised, enamasti ei näita me seda aga lihtsalt välja. Arvame, et peame jätma alati tugeva ja meheliku mulje ning tundeid ilmutades oleksime sõltuvad, nõrgad ning vähem võimekad. Mida rohkem meid julgustad, seda rohkem avaldub ka väike tundlik poiss meie sees.
haarates suuremat turu osa, arendades toodangut, suurendades toodangu hulka. Korporatsiooni portfoolioanalüüsi kohaselt pidas Riho end „Täheks“, kellel on suur turg ja suur kasv, projekt on perspektiivikas ja illesse tasub mahutada palju raha. Tegelikkus sellele ei vastanud, kuna spordifanaatikute arv oli Eestis väike ning puudus ka turu kasv. (Juhtimise aluste õpik lk 75-76) Seega „koer“? Raymond Miles’i ja Charles Snow kohanemisstrateegia kohaselt on Riho Kullassepp otsija ehk kullakaevaja. Ta on innovaatilise ideega, kuid ei oska seda ellu viia, kuna rakendab valesid strateegiaid. On riskijulge (investeeris julgelt oma ettevõtmisesse), ja soovis kiirelt vastavast turust hõivata. (õpik lk 76) Michael Porteri konkurentsi– ehk võitlusstrateegia põhjal tekkis Rihol sisenemisbarjäär, sest tema toode polnud tuntud. Tema turule sisenemine oli raskendatud :“esimesel tegevusaastal
või muutust. Eesmärgiks ei saa olla tegevus või selle teostamine. Strateegilised eesmärgiks on õiguskuulekuse kasvatamine; tegevuseks selle saavutamise vahendid, näiteks kontrolli- ja mõjutusmeetmete arendamise kaudu. 11. Mis on strateegia? Too näiteid tuntumatest strateegiatest. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. Tuntumad strateegiad on Proaktiivne strateegia ehk kullakaevaja (lähtutakse organisatsiooni sisemisest võimekusest, soovidest, taotlustest, otsitakse pidevalt uusi võimalusi oma mõjuäja suurendamiseks; seda strateegiat peetakse riskantseks ja see toob endaga kaasa potentsiaalseid konflikte väliskeskonnaga); Analüüsija strateegia (ettevaatlikum kui kullakaevaja, eesmärgiks on säilitada olemasolevaid tegevusi, tagades mõõduka uuenduslikkuse, lähtudes põhjalikust analüüsist ja tehakse
- Horisontaalne - Likvideerimine integratsioon - Vertikaalne integratsioon Strateegiad: - erinemine - hinnajuhtimine (mille puhul organisatsioon otsib agressiivselt võimalusi olla efektiivsem kui konkurendid) - fokuseerimine (konkreetsed ostjad või geograafilised piirkonnad) Toote elutsükkel: 1) juurutamine (ettevalmistus) 2) kasv 3) küpsus 4) langus R. Mlesi ja C. Snow äritasandi strateegiad: 1) Kullakaevaja - teeb uuendusi, on kasvule orienteeritud, otsib uusi turge ja kasvuvõimalusi, julgeb riskida. 2) Kaitsja - kaitseb plemasolevad turuosa, säilitab stabiilse kasvu, teenindab olemasolevaid kliente. 3) Analüüsija - säilitab olemasolevad turud ja tarbijad, tagades nende vajaduse rahuldamise mõõduka uuenduslikke abil. 4) Reageerija - ei oma selget strateegiad, triivib keskkonnamuutustega kaasa. 9 - JEK - juhtimine eesmärgi kaudu.
aadlikest ja oma silmaga näinud ühte ilusat lossi. Tema elus vastanduvad tõelisus ja unelmad. Emma leidis väljapääsu armukeste näol, kes teda aga tõsiselt ei võtnud ja tema perekonna laostasid. Romaani lõpus sooritab Emma enesetapu ja mõne aja pärast sureb ka Charles. Flobear näitab materialistliku elukäsitluse taga kumavat tühjust. Pärast ilmumist anti see romaan kohtu alla kõlbluse ja religiooni solvamise pärast. Jack London (1878-1916) Ta oli hulkur, kullakaevaja, seikleja, osales Alaskal alanud kullapalavikus kuigi kuld jäi tal leidmata kuid leidis ta kullarikka kirjasoone. See oli elu täis hädaohte, katsumusi, karmi võitlust loodusega ja põnevaid seiklusi. Tema loomingu tüüpiline kangelane on tavaliselt kõrgete ideaalidega mehelik kuju, kes võitleb ebaõnnega ja tavaliselt võidab selle tänu enda tarmukusele. Tema tuntumad romaanid on ,,Ürgne kutse" ja ,,Martin Eden". Fjodor Dostojevski (1821-1881)
2000: 129). Spekulatiivne mull eksisteerib, kui hind erineb vara fundamentaalsest väärtusest mingi perioodi jooksul ning hinnaerinevus ei ole tekkinud juhuslikult asetleidnud sündmuse tagajärjel. Seega on spekulatiivse mulli põhjustajaks inimeste liigne optimistlikkus kinnisvara tootlikkuse suhtes ning hindade tõus kestab nii kaua, kuni turul leidub piisavalt ostjaid. Dobberstein (2000) kirjeldas inimeste käitumist mustritena, mille jagas kolmeks tüübiks: 1) Nn kullakaevaja mentaliteet – arendajad ja investorid, kes soovivad kopeerida edukate kinnisvaraturul tegutsejate käitumist, ning kelle tegevus on ajendatud tsüklilisusest. Aitavad kaasa kinnisvaramulli tekkimisele; 2) Mänguri mentaliteet – uskumus, et arendaja või investor suudab olla eelmistest edukam; 3) Liigse enesekindluse mentaliteet – iga investor või arendaja usub oma projekti suuremasse edusse, vaatamata turult tulevate negatiivsete signaalide poole.
annaabi.ee 
