Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Turkebab Praktikant: Alina Ivanova 4PKOE Juhendaja ettevõtes: Amita Kulina Juhendaja koolis: S.Aleksejeva Jõvi 2011 1. Sissejuhatus Antud peatükis tuuakse väja praktika eesmärk, periood ning praktikaettevõte iseloomustus. Praktika eesmärgiks oli anda praktikandile juurde rohkem teadmisi ja kogemusi ning teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest. 2. Praktikaettevõtte lühiiseloomustus Praktika kestis mul 3 nädalat Turkebabis. Praktika algas 5.08-25.08.2013, erineva kella ajal.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus MAALIKUNSTI TEHNIKAD Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Reet Klaasmägi Jõhvi 2012 Sisukord: Akvarell................................................lk3 Akrüül..................................................lk4 Fresko..................................................lk5 Pastell..................................................lk6 Tempera...............................................lk7 Õli.......................................................lk7
jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga. Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas. (KUS? Iga määrus on enese täpsustus) 2.3 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis ühtlasi märgivad üht ja sama, siis eraldatakse need komadega. ( = ) Tule minu sünnipäevale laupäeval, 5. märtsil. (LAUPÄEV = 5. MÄRTS) 2.4 Koma ei panda määruste vahele, mis vastavad erinevatele küsimustele. Koosolek toimub Tallinnaskus? 5. mailmillal?. Reisi alguses sõitsime Tallinnastkust? Pärnussekuhu? . (ERINEVAD KÜSIMUSED KOMA EI PANE) KORDUVAD TÄIENDID
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus 1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Eesti ettevõtlusvormid Referaat Koostaja:Alina Kulina 3PKOE Õpetaja: Manivald Sternhof Jõhvi 2012 SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ)...........................................
Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul keskaegsed talupoeglikud hooned, mis olid gooti kõrgstiiliga võrreldes loomulikult tahumatumad. Puithoonete rajamine on Euroopa rahvastel au sees olnud juba iidsetest aegadest, kuid kõige ilmekamaid näiteid võib leida mägialadelt. Seetõttu võeti kasutusele nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga. Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja, mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned. 2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised suunad
Jõelised setted: Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude (Piusa, Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete äravoolul. Liivad ja kruusad. Jõesetted: Eristatakse: sängifaatsies -- kruusa ja veeristega liivad Lammifaatsies -- peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad Soodifaatsies -- mudajad liivakad-savikad setted ja turvas Järvesetted: -Peipsi, Võrtsjärve nõgudes ja kallastel. Põhjasetted: Järvemuda (Värska), järvelubi (Kulina järves), aleuriit ja liiv. Merelised setted: Läänemere vanad setted. Kõige laiem kasutusala on ehitus, ka teedeehitus. Turvast kasutatakse kütteks ja ka põllumajanduses. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines. Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike.
annaabi.ee 
