sümboolselt.Palvetes ja ohverduste puhul pöörduti Januse poole enne kõiki teisi jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros. APOLLON Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord
abielu, vabaabielu, lahutus Edasiseks arutamiseks on see, et peaaegu kõikides riikides on muutunud abielu ebastabiilseks, võrreldes sellega, milline see oli paar aastakümmet tagasi. Paljud mehed ja naised ütlevad, et nad võivad soovida kaks või rohkem last, kuid siis on nad silmitsi karmi reaalsusega lahus elades või üldse lahutades. Abieluline staatus ise on tunduvalt vähem atraktiivne kui umbes 1960ndatel aastatel, mil peaaegu kõik abiellusid. Festy iseloomustab seda kui ,,abielu kuldaega", mis on pikka aega juba möödas. Mõned isegi ennustavad perekonna surma, nagu näiteks Hoffmann-Nowotny (1987). Ei ole tõepoolest ühtegi tööstusriiki, kus esimese abielu määrad ei ole langenud, kuid suurenenud abiellu astuja keskmine vanust ei ole dokumenteeritud. Kuid suundumused on eksimatud. Kui 1970 olid väärtused vahemikus 800 ja 1000 esimest abielu 1000 naise kohta, siis mitu riiki praegu on registreerinud väärtuseks alla 400.
selle kohta, mis toimus Rootsis või teistes naabermaades. Tasus lugeda. Karl Ristikivi "Imede saar" Reisipäevikuna jutustatud allegooria, mida võib klassifiseerida antiutoopiaks. Sellises vormis arvustab autor oma kaasaegse maailma poliitikat, ühiskonnakorraldust ja eelarvamusi. Kuigi lugeja leiab viiteid nii Platonile, Thomas More´ile kui teistele utoopiate autoritele, meenutab kujutatud saareriik Allotria lääneliku heaoluühiskonna kuldaega. Ideaalriigil, kus esmapilgul kõik tunduvad olevat õnnelikud ja rahul, on vähehaaval avanev pahupool: üldise õnne ja heaolu eest on makstud vabaduse ja individuaalsuse kaotusega. Saare elu kirjeldused on esmapilgul rüütatud arhailisse rüüsse, kuid lugeja tunneb ära 20. sajandi tehnikasaavutused nii meditsiinis, telekommunikatsioonis kui muudes valdkondades. Õige pea jutustatakse lugejale ka vabakasvatusest koolides, sugude võrdsusest, nooruse ja keha
meenutatud lavastuse apokalüptilist finaali, milles Põrgupõhja Jürka jäi lavale „koos igavesti tiirleva hangunud planeediga” (Allik 1977: 37). Paar aastat hiljem üllatas Tooming 38 Tammsaare suurromaani erinevaid köiteid hõlmanud ning ootamatuid aegruumilisi ja tegelassuhteid põiminud „Tõe ja õiguse” lavakompositsiooniga (1978), mh. Andrese ja Pearu seniseid stereotüüpe murdva tegelaskujutusega. Lavastaja 1970ndate teise poole nn. kuldaega kuulus veel „Polonees 1945” (1976, poola kirjaniku Jerzy Andrzejewski romaani „Tuhk ja teemant” põhjal), mis näitas inimese kaitsetust poliitiliste mängude keerises. Jaan Toominga toonaseid lavatöid kandis igavikuline maailmataju ja muljetavaldav sõnumikindlus – eeskätt kutsena vaimsusele. Avastuslikult mõjus mitme, seni pigem reanäitleja staatuses püsinud loovisiku avanemine tema käe all – sobivaimaks näiteks Lembit Eelmäe nii oma suurrolliks kujunenud jõulise ja
“tagurpidi R.Hoodi efekt”): UKs saab kõrgklass 40% rohkem per capita tervishoiuteenuseid kui alamklass Uks saab jõukaim kvintill 3x enam haridusteenuseid pere kohta kui madalaim kvintill. 6. Loeng KAASAAEGSE HEOLURIIGI VÄLJAKUTSED Ajastud: *Heaoluriigi kuldaeg – 60-70ndad *Retrenchment and cost containment – 80ndate kriisist alates *Sotsiaalse investeeringu paradigma – 90ndatest See on küll üsna levinud jaotus, kuid on ka neid, kes vaidlevad selle üle, kas üldse oli kuldaega ja/või kokkutõmbumist ja kui, siis millal jne 21. sajandi (Hemerijck 2013) 5 peamist muudatust keskkonnas, mis esitavad kaasaegsele HORile väljakutsed *From outside – intensiivistunud rahvusvaheline konkurents esitab väljakutse HORi ümberjagamisvõimele *From within – muutunud soorollid ja pere- ja tööelu tasakaal, pikenenud eluiga, vähenev sündimus, teenindussektori esiletõus, töösuhete nn destandardiseerumine – uued sotsiaalsed riskid (USR)
Eestlased kui "loodusrahvas" Analüüsides looduskirjandust nagu mis tahes teist looduse esitlusviisi eesti kultuuris, ei pääse uurija identiteeti ja ideoloogiaid puudutavatest küsimustest. Selleks on eestlasi liiga sageli peetud loodusrahvaks, kelle lähedane suhe metsaga neid naaberrahvastest ühtaegu eristab ja esile tõstab. Kui säärane arusaam ei sobinud kokku mõne ajaperioodi teistsu- guse reaalsusega, projitseeriti see mineviku kuldaega, mil inimesed elasid kindlasti palju loomulikumalt, heades suhetes metsavaimude ja teiste looduskeskkonna hingestatud esindajatega. Säärastel kultuuri- müütidel on oma kujunemislugu, eri kihistused ning ka omad sotsiaal- sed, poliitilised ja kultuuriloolised põhjused, mistõttu neid ei tohiks kindlasti käsitleda kergekäeliselt või üheplaaniliselt. Eestlaste "loodusläheduses" peitub aga omajagu paradoksaalsust. Kui
Zeusile). Jupiteri tähtsaim pühamu asus Kapitooliumil. Kõrgelt austatud oli ka sõjajumal Mars, keda peeti ühtlasi talupoegade ja karjuste kaitsjaks. Tema järgi nimetatud märtsikuu tähistas varasemal ajal aasta algust ja linnamüürist väljapoole jääv Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuplats. Jupiteri isa Saturnus oli eelkõige põllutööde ja viljakasvu edendaja. Ta kehastas roomlaste jaoks ammust kuldaega ja tema auks korraldatavatel iga- aastastel pidustustel – saturnaalidel – taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord: siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukolde jumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümmarguses templis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune seksuaalelu oli vesta neitsitel surmanuhtluse ähvardusel keelatud.