pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes. Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi
Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Ta ei liitunud ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu. Hariduse omandamist pidas Heiki siiski tähtsaks ja nii asus ta Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Ülikooli ajal luges ta palju raamatuid. Pildid . Kasutatud kirjandus . 1.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/navitrolla_reelikarattus.htm 2.http://web-static.vm.ee/static/failid/081/g9501.jpg 3.http://yrmegard.pri.ee/img/cat_parim_thm.jpg 4
NAVITROLLA Navitrolla on Eesti maalikunstnik. Ta on sündinud kodanikunimega Heiki Trolla 10. augustil 1970 Võrus. Lapsepõlv möödus Navi külas ning Trolla külas, millest tuleneb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku Viive Kuksi juures kolm aastat joonistamist ja maalimist. 1993. aastal alustas Navitrolla tegevust professionaalse kunstnikuna ning sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Ta on viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist
pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) • 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu • Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata • Poiss oli hämmeldunud – kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? Algusaeg
Navitrolla Kätlin Kukebal 12. A Elu kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. 1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu 19972001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis.
Navitrolla Elu ●kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). ●Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. ●Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). ●Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. ●1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu ●1997–2001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. ●On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. ●Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. ● Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis.
1 9851988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis S amal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima T arvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. NIME SAAMISE LUGU LÜLITI eiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti üliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu 989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees äituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) NAVITROLLA L
professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimeestega tegemisi. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus igaüks võib näha tema uuemat ja ka vanemat loomingut. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Navitrolla on lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Ta õppis Tartu Ülikoolis geoloogiat, üritas astuda ka Kunstiakadeemiasse arhitektuuri ja maali õppima, kuid eksamitel põrus läbi. Looming Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei sobi tänapäeva ühiskonda, sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib
Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, kus teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu. Hariduse omandamist pidas Heiki siiski tähtsaks ja nii asus ta Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Ülikooli ajal luges ta palju raamatuid, eriti filosoofilist- ja ilukirjandust, ning õppis hiina ja hispaania keelt. Samal ajal külastas ta ka sageli Tartu Tähetorni, kus meeldis talle vaadata teleskoobiga Kuud. Kui 1989
kunstnikuks ja otsustas luua kunsti nii nagu oskas. Tundus, et kunstnikuks olemine ei sa ju olla ainult ametnike otsustada, midagi võiks ju tähendada ka see, mida ta loob ja kuidas selle käigus ennast täiendab. Pühendus sellest ajast peale lihtsalt kunstnikuks saamisele ja kunsti õppimisele nii elust kui ka raamatutest. Noore kunstnikuna oli kõige suurem mure kuidas leida oma stiil ja võti inimeste südamete lahtikeeramiseks kui nad pilte vaatavad. Ta oli läbinud Võrus Viive Kuksi juures klassikalise joonistamise kursuse, ka maalimist oli proovinud, kuid oskus asju nii kujutada nagu nad on, ei tundunud talle mingil hetkel enam huvitav ja otsustas leida oma tee. Ta hakkas otsima, mil viisil võiksid pildid erineda teiste kunstnike piltidest ning samas panna vaatajaid mõtlema kunsti suuruse ja võimaluste üle. Alustuseks otsustas valesti joonistama õppida. Maailm on ju täis kunstnikke, kes suudavad pintsliga fotografeerida, kuid need pildid olid Navitrolla
ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu. Hariduse omandamist pidas Heiki siiski tähtsaks ja nii asus ta Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Ülikooli ajal luges ta palju raamatuid, eriti filosoofilist- ja ilukirjandust, ning õppis hiina ja hispaania keelt. Samal ajal külastas ta ka sageli Tartu
saa ju olla ainult ametnike otsustada, midagi võiks ju tähendada ka see, mida ta loob ja kuidas ta selle käigus ennast täiendab. 4 Navitrolla pühendus sellest ajast peale lihtsalt kunstnikuks saamisele ja kunsti õppimisele nii elust kui ka raamatutest. Noore kunstnikuna oli ta kõige suurem mure, kuidas leida oma stiil ja võti inimeste südamete lahtikeeramiseks, kui me ta pilte vaatame. Oli ta ju läbinud Võrus Viive Kuksi (seesama graafik ja päris kunstnik, kellest enne juttu oli) juures klassikalise joonistamise kursuse ning maalimist oli ta ka proovinud, kuid oskus asju nii kujutada nagu nad on, ei tundunud talle mingil hetkel enam huvitav ja ta otsustas leida oma tee. Ta hakkas otsima, mil viisil võiksid ta pildid erineda teiste kunstnike piltidest ning samas panna vaatajaid mõtlema kunsti suuruse ja võimaluste üle. Alustuseks otsustas ta hakata õppima valesti joonistamist
Ta on kauni ja väga elujõulise krooniga. 8. Upsi tamm kasvab Viljandimaal Sandra küla lähedal Upsi talust edelas Upsi oja kaldal. Ainus tee Upsile keerab Kõpu-Tipu teelt Uia küla kohal. Raudna jõe kaldal põlispuuni teed ei vii ja kuiva jalaga sinna ei pääse. Tamme ümbermõõt on 653 cm. Ojapoolne külg on tugevasti kahjustatud, alt avaneb õõnsus. Osa harusid on kuivanud. 9. Halliste hiietamm kasvab Viljandimaal Halliste lähedal Kulla külas, Tamme (Kuksi) talu juures. Ümbermõõt on 652 cm, kõrgus 15 m ja ligikaudne vanus 550 aastat. 16 10. Vana-Antsla tamm kasvab Võrumaal Vana-Antsla mõisa pargis. Ümbermõõt on 643 cm, kõrgus 22 m. Tüve õõnsus on täidetud ning suuri kahjustusi puul ei ole. Eesti kõrgeim teadaolev tamm asub Lääne-Virumaal Sagadi mõisapargis. Puu kõrgus on 32,5 m. Eesti vanim tamm arvatakse kasvavat Läänemaal Puhtulaiul. Kuigi mitte eriti jäme
annaabi.ee 
