7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid
temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad) NS-iks. 2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Peaaju jaguneb: Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg)
Juhtida motoorseid ehk liigutusi esile kutsuvaid närvi impulsse seljaaju piires ja peaajust pärit närviimpulsse seljaajus. 3. Reflekside juhtimine 4. Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita 5. Erutuse divergents e harvenemine Radikuliit seljaaju juurte põletik 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklik aju- peaaju kõige alumine osa, mis paikneb seljaaju ja silla vahel. Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud
Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Piklikaju läbib suurt kuklamulku ja turse korral võib ta suhteliselt kergelt kitsuda. Ajuturse on kõige tüüpilisem ajutrauma. Piklikaju f-nid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistr-dest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist, veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtelisi liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju närvide talitlust, mille 9. on keele neelunärv, 10. on uitnärv (Rindkere ja kõhuõõne elundid saavad kõik infot uitnärvi kaudu ja tundlikkust
3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: - 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. - 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid - 11
2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12. peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea
*Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne
Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtlikke liigutusi, mis pärinevad peaaju koorest ja lähenevad seljaaju alfa-motoneuronitele, lihaste toonust ja koordinatsiooni. (UURI PEAAJUNÄRVI KESKUSED 9-12) 11nes on lisanärv, see juhib kaelalihaste tööd, peapööramist
annaabi.ee 
