Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma,
Vaata villemsi konspektist! inimene on selles mõttes eriti plastiline olend, kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele. 8. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused 9. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Ühisel eellasel pidi esinema bipeadalism, õige kuklamulgu paigutus koljul, reieluu ehitus,(meie vaagnaluu on laiem kui inimahvidel), põlveliigese ehitus, reieluud on paralleelsed(meil on reieluud sissepoole suunatud). Puude otsas elamisega seotud adaptsioonid kadusid väga aeglaselt. Ka miljon aastat bipedalismi ei muutnud oluliselt üldpilti. Säilusid inimahvidele omased pikad käed ja suhteliselt lühikesed jalad ning rindkere. Tuntuim australopiteek on Australopithecus afarensis, sest üks leidusest
avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained. Koostanud M. Kolga 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.sruweb.com/~walsh/cns_pns.jpg SOMAATILINE ehk K E H AN Ä R V I S Ü S T E E M SELJAAJU Seljaaju on ~1 cm jämedune, ~45 cm pikkune ja ~30 g raskune väätjas moodustis lülisambakanalis. Ülal läheb seljaaju suure kuklamulgu kaudu üle piklikuks ajuks, all lõpeb 1.-2. nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga (ajukoonus), millest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit ehk terminaalniit. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju keskel kulgeb kitsas pilujas tsentraalkanal, mis kraniaalselt ühendub 4. ajuvatsakesega, kaudaalselt lõpeb umbselt. Seljaaju ristlõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuliselt hallollus, perifeerselt asub valgeollus.
all, moodustades pindmise ja süva pihukaare. -Pihukaarte lõpposad anastomoseeruvd teise arteri harudega; pihukaartest lähtuvad harud sõrmedele. -Sõrmede arterid kulgevad sõrmede teineteise poole pööratud pindadel. Peaaju verevarustus: Peaaju varustavad verega 4 arterit: -Vasak ja parem sisemine unearter – toovad ca 2/3 verest; tulevad ajju läbi oimuluu; -Vasak ja parem lüliarter – toovad alla 1/3 verest; on rangluualuse arteri harud; tulevad ajju läbi kuklaluu (läbi suure kuklamulgu). -Aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses – moodustub nn. aju arterioosring e. Willisi ring. -Suured aju arterid lähtuvad arterioosringist ja neid on 3 paari (tagumine, keskmine ja eesmine ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis
SELJAAJU MEDULLA SPINALIS Seljaaju funktsioon: 1) vahendab juhteteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel 2) juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse, mis ei vaja kõrgematee ajuosade osavõttu ● paikneb lülisambakanalis, koos teda katvate kestadega - u 1cm jämedune (ebaühtlane jämedus), u 45 cm pikkune ja u 30g raskune väätjas moodustis - keskel tsentraalkanal - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu) - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit ● seljaaju jaotub kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on: - mediaanlõhe (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest - mediaanvagu - (tagumine keskpidine vagu) - tagant ● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS
Bolk tõi oma teooria kinnituseks rohkesti andmeid, mis tõestavad inimese olemuse primaadijuveniilsust(esikloomade suguküpsuseelne iga), st. inimahvide juveniilvormidele omaste tunnuste säilimist inimese hilisemas arengus või ka täiseas (alljärgnevalt mõned olulisemad): · lame (ortognaatne) nägu · keha karvkatte puudumine või nõrk areng · naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon · väliskõrva kuju · suure kuklamulgu (foramen magnum) keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole) · suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga · käte ja jalgade ehitus · emaste seksuaalkanali ventraalne suunitlus · hammaste lõigustumise järjekord Neile tunnustele on lisatud mitmeid selliseid, mis näitavad inimese ontogeneetilise arengu aeglustumist: · luustumiskollete täielik puudumine sünnil jäsemeluude epifüüsisdes · hammaste hiline ilmumine ja vahetumine
Füsioloogiliselt ja anatoomiliselt jaguneb närvisüsteem kesknärvisüsteemiks (KNS), sinna kuuluvad pea- ja seljaaju; perifeerseks närvisüsteemiks (PNS): kraniaal- ja spinaalnärvid; vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks (VNS), mis jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju. Sisemine aju- või seljaaju kest on pehmekest (pia mater cerebralis või spinalis). See liibub otse vastu närvirakke ning ümbritseb ajukoort koos kõige selle kurdudega. Seljaaju puhul liibub kelme vastu valget ajuollust. Need kelmed sisaldavad suurel hulgal veresooni. 38
annaabi.ee 
