Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid. Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja 95% kahepaiksetest elab ainult sellel mandril. Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest suurim on kuni 3m pikkune hiidkänguru. Üldse on kängurusid üle 30 liigi. Kukkurloomade hulgaston kiskjad kukkurhunt ja kukkurkurat. Putukatoidulised on kukkurhiir ja siplegakaru. Lindudest on esindatudlüürasabad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. Puuvõredes elab eukalüptidest toituv koaala, kes on oma rahuliku iseloomu poolest Austraalia armastatuim loom. Austraalia põllumajandus kasvatab viinamarju, ananasse, banaane, suhkruroogu, tsitrusi, õunu ja marju. Autraalia suurimaks linnaks on Sidney, mis oma 8miljoni elanikuga on ühtlasi kogu
Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, orav, ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt
Kukkurloomad Koostajad: Jane Ilves, Tiia Josepson Juhendaja: Mall Schmidt Kukkurloomad ligikaudu 250 liiki erilaadsed ürgimetajad elavad Austraalias enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus kukrus paiknevad piimanäärmed vastsündinud kinnituvad nisade külge Liigid koaala potoroo känguru vombat kukkurmutt kukkurkurat vallabi kukkurhunt vallaroo kukkurhiir kuskus pademelon opossum kukkur-sipelgakaru Kängurud Kängurud kängurupoeg võib ema kukrus veeta kuni 11 kuud kängurud ei jookse, vaid hüppavad känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus
pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Kasutatud kirjandus Looduse entsüklopeedia lk 236-237 Eesti Entsüklopeedia 5 lk 187 Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 61, 161 http://vana.miksike.ee/referaadid/kukkurloomad.htm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-
See ööloomake lahkub hämaruse saabudes oma varjupaigast ning suundub toitu hankima. Tema karvastik on pehme ja karusnahakaupmeeste poolt kõrgelt hinnatud. (Parish 2005:31-32) Nokiskuskus on tilluke ööloom, kes toitub eranditult nektarist 7 lk ja õietolmust. Ta on hiiresuurune, teravatipulise pika koonu ning pintslitaolise keelega kuskuslane. 1.2.5. Sugukond: Kukkurkärplased Kukkurkurat on oma perekonna ainuesindaja. Ta on suurim elusolev lihasööja kukruline. Kukkurkurat on oma nimetuse saanud tänu mustale värvusele ning arvamusele, et ta on äärmiselt agressiivne. Tegelikult on ta üsna pelglik ning toitub põhiliselt korjustest. See tasmaania metsades elutsev jässakas kukruline viib oma musta ja tiheda karvastiku ning tugevate käppade ja lühikese saba tõttu mõtted väikesele karul. Tänasel päeval elutseb kukkurkurat vaid tasmaanias, kus on tal looduslikud
Mullad lääne-Tasmaanias ja idarannikul on väga viljatud ning neid ei saa kasutada põllumajanduses, kuid nad on palju tootlikumad metsamajanduses, mis on üks riigi suurimaid tööstusharusid. Põhjaranniku mullad on väga happelised, kuid nende äärmiselt soodsad füüsikalised omadused teevad need laialdaselt kasutatavaks piima-, veise- ja söödakultuurideks. TASMAANIA KURAT Pärast Tasmaania tiigri väljasuremist eelmise sajandi algul on Tasmaania kurat (nimetatud ka kui kukkurkurat) ainus algupärane kiskja lõunamandril. Armas valge kaelusega toakoera suurune loomake paljastab oma tegeliku olemise, kui avab nõelteravate hammastega tulipunase suu. Neil on tugev pea ja kael, mis teeb nende jaoks kontide närimise hõlpsamaks. Karjas elavatest loomadest liigub Tasmaania matkajate seas mitmeid õuduslugusid. Kriiskava ja võika häälega loom on tuntud selle poolest, et hävitab oma ohvrid jäljetult.
30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Känguru Kängurud kuuluvad kukruliste seltsi. Nad elavad Austraalias, Tasmaanial, Uus- Guineas ja veel mitme selle piirkonna väiksematel saartel. Kängurud on 3m pikkused, neil on tugevad tagajalad, lühikesed esijalad ja võimas saba. Liiguvad enamasti hüpeldes, saba toimib hüppel tüürina ja seistes toena.
pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe hambavahetus ainult eespurihammastel otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud INFRAKLASS PÄRISIMETAJAD Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik hambavahetus, otsaju erakordselt tugev areng
16.3.9.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) Arenenumad küljed: eluspoegijad, emasloomadel olemas tupp, hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta, nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe (ka suguti kaheharuline), hambavahetus ainult eespurihammastel, otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud Selts opossumilised - N.virgiina opossum. Selts kukkurkärbilised Austraalia kõige algelisemad kukrulised. N. kukkurkärp, kukkurkurat (must karvkate), kukkur-sipelgakaru, kukkurhunt Selts kukkurmutilised N. kukkurmutt Selts kaksieeshambulised: Sgk. kuskuslased puu otsas elavad vormid, kohmakad kassi suurused ööloomad. N. rebaskuusu, hiidliugur Sgk. vombatlased - tüsedad, mägralaadse välimusega ööloomad. N. tasmaania vombat Sgk. kängurulased Enamik maapinnaga seotud hüppavad loomad, tagajäsemed eesjäsemetest märksa pikemad ja tugevamad. Saba pikk N
annaabi.ee 
