1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI STAADIUM KESTAB U. 30 MINUTIT; AJU ON AKTIIVNE NING LIHASTE TOONUS POLE OLULISELT MUUTUNUD; ON VÕIMALIK UNES KÄIMINE JA RÄÄKIMINE. PÄRAST DELTAUND TULEB NN. ÜLEMINEKUSEISUND (SARNANEB TEISE ASTMEGA); KIIRE E
KÜSITLUSED TESTID võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. 2) KORRELATIIVSED UURIMUSED: uuritakse nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. 3) EKSPERIMENT selgitamaks põhjuslikke seoseid. 10. UNI. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks UNE FAASID. 1)AEGLANE UNI *KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile
Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni
• Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk)
taastamiseks. Kui inimene ei maga pikemat aega, ilmnevad tal psüühikahäired. Uni algab aeglase unega, mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb. Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, siis jagatakse aeglase une seisund omakorda neljaks staadiumiks. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus. See kerge une staadium kestab umbes 2 minutit ja selle ajal võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada või tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Esimese staadiumi jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained. Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse kiiresti
6. Sügav uni 1-3Hz ; inimene magab sügavalt,teadvus ja tähelepanu kadunud,äratamine on raske. 7. Kooma seisund eluteguvst näitab pupillireaktsioonid,inimese elu kontrollivad aparaadid 8. Surm elutegevus on lõppenud; inimene ei hinga,liigu,aju ei tööta. Une faasid; Aeglane uni,mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb,jaguneb 4.staadiumiks; Kerge uni kestab 2 minutit,võidakse näha fantastilisi pilte,tajuda kukkumistunnet ja võpatada Uinumise aste- kestab 20 minutit,veidi suurema agedusega lained,nii selles,kui kerge une staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine,silmad võivad suletud laugude taga liikuda. 3. aste läbitakse kiirelt ning jõutakse (peetakse samadeks) Deltauni ehk sügav uni aeglased,kuid suurte amplituutidega deltalained,kestab 30 minutit,selle aja jooksul on võimalik unes käimine ja rääkimine. Pärast Deltaund tuleb üleminekuseisund,mis sarnaneb aeglase une teise staadiumiga.
sisekõneks. 8. Mis on teadvus? Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. 9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti)
Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min) 3. Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni. 4. Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et tagada ärkvelolekul aktiivne funktsioneerimine. Domineerib 1-2 unetsükli vältel,
annaabi.ee 
