glaucum), mis on meil aga niiskustundlikkuse tõttu väga kapriisne ega pruugi alati anda idanemisvõimelisi seemneid. Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, põld- ja kukemagun, levinud nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja aetades kasvab siin ka peamiselt liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium). Aedades, parkides ning prahipaikadel võib leida metsistunud kuke- ja unimagunaid. Iseloomustus: üheaastane rohttaim. Vars lihtne või ka oksine, püstine. Lehed piklikmunajad, sinakasrohelised, paljad, serv täkiline või korrapäratult saagjas. Õied
Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Belgia lipp Kukemagun Belgia Vapp
Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis)
Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis)
hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis ,,L'union fai la force" (ühtsuses peitub jõud). Hümni ,,La Brabaconne" algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja (Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas). Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 11 LOODUS Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete ahelik, mis eraldab merest umbes 15 kilomeetri laiuse, varem soostunud, kohati allpool
Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed) Õiekate: 2 tupplehest ja 2+2 kroonlehest Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline) või tugevasti sügomorfne (kahekülgne = monosümmeetriline=bilateraalne) Tolmukad: 6 või palju; Viljalehed: 2 kuni palju Sigimik: mitmepesaline liitviljalehine (sünkarpne) Vili: kupar Papaver rhoeas - kukemagun Fumaria officinalis h.punand o Corydalis lõokannus (suurim perekond) Corydalis solida h. Lõokannus o Unimagun (Papaver somniferum) on oopiumi, mis on kogutud ja kuivatatud piimmahl, tooraineks. Oopium sisaldab umbes 25 erinevat alkaloidi (morfiin, kodeiini, tebaiin, papaveriin jt.) Mooniseemned ei ole mürgiseid, neid kasutatakse pagaritööstuses
Harilik nälghein Rukkilill Valge karikakar Põldohakas rebasesaba Põld-lõosilm Linnukapsas Harilik punand Põldsinep Kärnoblikas H. kassitapp H. rukkihein Kesalill H. nälghein H. punand (ka Pärsia mailane Teekummel Hapuoblikas sügisel) Valge hanemalts Kukemagun Raudnõges (ka suvel) Karvane (eelist kevadel) Roomav madar Pärsia mailane võõrkakar H. hiirekõrv Rukkilill Tuulekaer Paljas võõrkakar H. ristirohi Põldrõigas H. piimohakas H. orashein Kare kõrvik Kare piimohakas
mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking · Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar · Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) · Verehurmarohi · Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas · Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) · Harilik seebilill
Tulikad on mürgised! Roomav tulikas, soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein
3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Vee
annaabi.ee 
