interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit. Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev üksildane, pealtnäha korralik meesterahvas, kelle nimi on Harry Haller. Tal puudub perekond ning töökoht ja oma päevi sisustab ta peamiselt toas istudes. Ta vihkab keskpärasust ning kodanlikku mõtteviisi ja põlgab
ajukoorde lühemaks või pikemaks ajaks püsiv jälg. Nõnda kujuneb psüühikas eluks vajalik tunnuste järjepidevus ning me võime saada juurde üha uusi elus kohanemiseks vajalikke kogemusi. Tänu mälule saame iga hetk oma varasemale teadmisele toetuda, olevukus orienteeruda ja tuleviku tarbeks teadmis-ja kogemusvaru soetada. Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kohemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Mälu muudab minevikus tajutu, kujutletu või mõeldu meie teadvuse sisuks psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused,
See on teadmise teadmine, Jumala eneseteadvus löputus teadvuses. Hegeli gnostiline teosoofia samastab inimliku teadmise Jumala töelisuse teostumisega. See on körgeim mida ükski filosoofia on taotlenud. Kolmas ja körgeim absoluutse vaimu eksisteerimise vorm on aga filosoofia. Sest ka religioonis ei ole absoluutne vaim omandanud veel puhast möttelist kuju, vaid on veel seotud kujutluste ja tunnetega. Filosoofia asetab kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse möttelisse vormi. Hegel näeb filosoofia ülesandena "haarata aega mötetes", anda olevikule väljendus. Filosoofia on ajalooliste sündmuste teadlik kommentaator. Alles filosoofias jöuab Vaim täiesti iseenda juurde tagasi . Kuid Hegel selle teekonna löpul seisjana eemaldus siiski liialt Kantist ja ületas need piirid, mis Kant oli seadnud. Hegel muudab dialektilise printsiibi - nagu Hegeli looming näitab - on kindlasti väga viljakas korrastav
täppide sarnasust esemetega jne. N. N. Ladõgina on toonud näite oma pojast, kes täiest erinevate esemete puhul, milles ta nägi perpendikulaarsete liinide suhtumise puhul nägi kujutletavas näiteks aeroplaani. 15 kuu jooksul nägi ta sellist suhet 38 erineva eseme puhul, mis siis meenutasid talle aeroplaani. Üpris sagedasti on lapsed rõõmsad avastatud sarnasuste üle. Nii näiteks kurvastas Kirill, kui oli juhuslikult hammustanud traktorilt ( tegelikult küpsis ) killu ja tema kujutletu ootamatult kadus. Kui palju on arenenud lastel varases ja koolieelses vanuses võime vaadelda pildi ja eseme sarnasust ka kõige väiksema seotuse juures, näitab uurimus , mis tehti 200 lapse juures. Lastele näidati 12 kaarti, millele oli kantud mõttetud joontekombinatsioonid ja paluti neil öelda, millega tegemist. On kindlaks tehtud, et 3 eluaastast hakkavad lapsed kasutama polüfunktsionaalseid esemeid ( mingi kindlalt määramata funktsiooniga )n.ö.
on eetika. Absoluutne Vaim. Üle subjektiivse ja objektiivse tõuseb absoluutse vaimu sfäär. Siin on Vaim taas täiesti iseenda juures. 1. Kunst kunstiilu seisab meelelise ja puht mõttelise vahel. Kunst tõlgib end looduse keelde. 2. Religioon asub kunstist kõrgemal. Inimene teab Jumalast kuivõrd Jumal inimestes iseennast teadvustab. See on Jumala eneseteadvus lõputus teadvuses. 3. Filosoofia Siin asetub kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse mõttelise vormi. Siin jõuab Vaim iseenda juurde tagasi. 9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804-1872), kes oli saksa
inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent moraalsus väljendub selles, kuidas ta on väljaspool (ühiskond, perekond). Seega ei ole üksikisikul mingit tähtsust, ent toimib maailma vaim. Näiteks ajaloo suurisikud ei olnud sellised oma isikuomaduste pärast, vaid see tulenes maailma vaimust, mis realiseeris oma eesmärke nende kaudu.
selle kõrgemaiks vaimuks on moraal ehk eetika. *) Kolmas aste on absoluutne vaim ehk üle subjektiivse ja objektiivse tõuseb absoluutne sfäär, kus esile tõusevad 1. aste ehk kunst seisab meelelise ja puht mõttelise vahel, tõlkides end looduse keelde; 2. aste ehk religioon vaim puutub kokku absoluutse vaimuga ning see asub kunstist kõrgemal; 3. aste ehk filosoofia kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu omandab puhtmõttelise vormi ja vaim jõuab ise enda juurde tagasi. * Ajalugu mõistuse väljendumine riiklikus elus ehk maailmavaimu eneseväljenduse lugu. * Hegelil polnud head ja kurja ning antitees ei olnud absoluutselt vastand. Karl Marx * Karl Marx (1818-1883) isa oli juudist advokaat, kes vahetas usku. -) Marx õppis algselt õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ning läks Berlini filosoofiat õppima siis kui seal valitseb puhtalt Hegel.
annaabi.ee 
