Rõõmus inimene on see, kes naeratab palju, kel on pidevalt hea tuju. Sel pole mingit pistmist hetkeseisudega, pigem on rõõmus inimene seotud vastavate iseloomujoonte ja reageeringutega olukordades ja sündmustele. Kui rõõmus inimene suhtleb parasjagu kellegagi, kelle elu pole kõige paremas korras ning talle pidevalt naeratab ja oma lõbusast elust räägib, voolab teine inimene pikaks ajaks energiast tühjaks ning rapsib käed ja jalad kujuteldavasse võrku kinni. Rõõmus inimene läheb aga rõõmsalt mööda teed edasi. Kui rõõmus olemine on aktiivne emotsioon, siis võiks õnnelikkust käsitleda kui passiivset valdkonda. Rõõmus inimene soovib (iseenesestmõistetavalt) oma rõõmu teistega jagada, õnnelik inimene aga jätkab oma tegevusi, mida tal on oma õnnelik olemise tõttu lihtsam teha. Ma ei tea, kas maailmas on mõni kunstnik, kes suudaks maalida varjatud päikese õnneliku inimese silmadesse
(mõistatamine, süzee kujutamine) 2. õppeülesanne: võrrelda ja valida esemed erinevate või ühesuguste tunnuste järgi. *võrrelda ja valida *klassifitseerida esemeid *määrata mitme tunnuse järgi, arvata kirjelduse järgi *meelde jätta missugue fakt või teatud esemete kogus, mängijate rühm. 3. reeglid. 4. tulemus : väljendab ennast rõõmsas meeleolus, heameeles, soov vabal ajal mängida. 31. Hea mängu tunnused Heas mängus jäävad agressiivsed teod mängulisse kujuteldavasse plaani ja ei mõjuta mängijate sõbralikke suhteid. Konfliktid jäävad mängulisele tasemele. Heas mängus on : 1. üllatusi, ootamatust, kadumist, leidmist, peitmist 2. matkimist, äratundmist 3. jäljendamist 4. mõistatamist 5. hääled helid 6. liikumist 7. rollid, rollisuhted 8. tantsu, laulu,muusika kasutamist 9. erinevate mängude ühendamist ä 32. Mängude loomise põhimõtted. *läbimõelda mis on mängu eesmärgdd.
tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Noorukite mäng on eriti tähtis kõlbelise kasvatuse seisukohast, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna, tema ideed on leidnud laialdast vastukaja kogu maailmas
tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Noorukite mäng on eriti tähtis kõlbelise kasvatuse seisukohast, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna, tema ideed on leidnud laialdast vastukaja kogu maailmas
täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimi- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju laste arengule. Täiskasvanu jaoks on mäng vaheldus, mis vabastab tööpinget. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Ta pidas tähtsaks noorukite mängu, millel on suur tähtsus kõlbelise kasvatuse seisukohalt, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi.
mitmekesi mäele. Ka nüüd ilmunud naise kuju. Kolmandal päeval tulnud veel rohkem inimesi imet vaatama. Nägemus kordus. Mindud mäele ja hakatud otsima. Naise kuju ilmumise kohalt leitud vana pühakuju, ikoon. Parajasti läinud mööda Jaama küla venelased. Eestlased andnud kuju venelastele. Pühakuju kujutanud Jumalaema." ( Suleke ) Legendi teise variandi järgi räägitakse, et naine ei ilmunud maa peal, vaid puu otsas. Mäele, ikooni kujuteldavasse asukohta ehitati kirik. ( Suleke ) (Suleke ) 32 300 AASTAT TAGASI LISA 8 Umbes 300 aastat tagasi näinud ühel hommikul eesti karjane, kes allika juures loomi hoidnud, mäel üht hiilgavas valges rüüs naisterahvast seisvat. Karjane imestanud nägemuse üle ja lähenenud mäele, kuid nägemus kadunud. Karja juurde tagasi
K.Groos usub, et mäng valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimi- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju laste arengule. Täiskasvanu jaoks on mäng vaheldus, mis vabastab tööpinget. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Ta pidas tähtsaks noorukite mängu, millel on suur tähtsus kõlbelise kasvatuse seisukohalt, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi
Henry Rollinsi näide. Tema erijoon see et on muskulaarne, räägib loo sellest kuidas kehasse tungib sissetungija – liar. Inimene, kes elab ratsionalismiajastul on selge, et valgustusest saadik see inimene on jätnud maha teatud arusaama maailmast. Oskame üle olla minevikumaailmast, animistlikust maailmast. Minevik ei tule tagasi, see on mõtlemise loogika tüüp. Antropoloogiline matriks – Latour Inimese eksistents kus loodus ja kõik see mida inimene lõi kuulusid ühte kujuteldavasse terviklikku ruumi, kõik suhtlesid omavahel. See mida inimene ise ehitas, mingid tööriistad, taimed, loomad, inimese seksuaalelu, asusid ühes samas kujutletavas ruumis, mida nim antropoloogilises maatriksis. Ei olnud sellist vahetegemist nagu nüüd. Kõik nähtused olid nn hübriidid, kõigil oli eri funktsioone. Inimesed tapavad karu, söövad, kasutavad nahka mingis rituaalis nt, kõik nähtused ja esemed on hübriidid, ei ole teineteisest eraldatud. Kõik olid
annaabi.ee 
