a Paoo)|tHl ppa aH aHoo 7. Kuidas asefsevad antud hulktahusevadja tahud iHooaHHa oeo aH? Ha ekaaidesuhtes? Lida tahul 23/'5 asetseva poylo Pel o A , eae Ha PaH pukti eestvaad. 5234. 8. Leida linuga 124 oiginaalvopiiiianise 8. opo aal e|pyoHa tel pdhikaanileijnbe |'/-,, 1234 pHy a oat p ly 1'4' . 9. Pijraniid TB on liigatud tasandiga ( L, ) 9. paa eFra olo q (q .L 2 ). Tuletada l6ike peltvaadeja oiginaalvonnig pija- opo oHylo P oe aypa l miidikujutis istisonefias(koos ldikejoongal e' a a( oooEl|-lyl niepl
1.1. Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kik projekteerivad kiired ühest punktist e. kujutamistsentrist. Seega ekraani kaugenemisel suureneb objekti projektsioon. On antud tasand 0, mida nimetatakse projekteerimispinnaks e. ekraaniks, lplikul kaugusel ruumipunkt S (projekteerimistsenter e. kujutamistsenter) ja objekt ABC (joon. 1). Punktist S väljuv kujutamiskiir k läbib näiteks punkti A ja likab ekraani 0 punktis A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2. Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kik kujundi tasandis, siis antud kujund projekteerub sirgliguks. 3. Kui punkt asub mingil joonel, siis ta kujutis asub selle joone kujutisel (AABAAB joon. 1). 4
projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. La×b, sest L'a'×b' ja L''a''×b'' 20. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged ruumis on paralleelsed. a||b, sest a'||b' ja a''||b'' 21. Skitseerige kiivsirgete a ja b kaksvaade koos varjumise näitamisega. Kiivsed- kui pole ravuldatud paralleelsuse ega lõikumise tingimused. Nad asetsevad ruumis alati nii, et üks sirge läheb alati teise pealt või eest läbi, varjates teise vastaval vaatel. Varjumise probleemi lahendatakse kaksvaatel ühisel kujutamiskiirel asetsevate konkureerivate punktide võrdlemise teel. Suurema kvoodiga punkt määrab vastava sirge. 22. Nimetage kõik tasandi määramisvõimalused. 1. kolme punktiga, mis ei asetse sirgel,
kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. 3. Kui punkt on mingil joonel, siis tema projektsioon on selle punkti projektsioonil. 4
Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 11) Mis on sirglõigu kaldenurk? Nurk lõigu tegeliku pikkuse ja lõigu projektsiooni pikkuse vahel. 12) Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 180. 13) Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. 14) Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 15) Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema lihtsad, mõõdetavad ja piltlikud. 16) Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge'i, kvooditud ristprojektsiooni a aksonomeetria meetod. 17) Mida mõistame ,,joonise lugemise" all? Luua kujutiste abil täielik ettekujutus joonisel esitatud objektist. 18) Mis on punkti koordinaadid?
III loeng (kons. N 15.30-17.30) Tasandi määravad: a)3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel b)punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad
I Joonesfada anfud rinqjoone perspekfiiv punkfide neefodil 20 Horisonfaalsele ldigule At on vaja "pijsfifada" 6 aiapost'i, iikst'eisest vdrdsete! kaugustel. Joonestada posfide rea perspektiiv, kui esinese posfi perspekfiiv on AB. Mdrkida sirgel AC punkf D nii, ef ruunis CD = AC. 2t 1 T t Tulefada kdikude perspekt'iiv ekraanil eo , kasufades jooniset ndidafud silnapunkti S. @ d t ,i F,'a /2 Tuletada tahuka perspektiiv sirgete neetodil. si = s'Fi IIA'B' si = s'ri IIA'c' tet z Tu[etada hoone perspektiiv btiroomeetodil. 25
Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suuna
7.loeng Kõverjooned ja kõverpinnad, üldised teist järku pinnad, kruvipinnad, tsüklilised pinnad, aksonomeetria Tsükliliseks pinnaks nimetatakse pinda, mis tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel liikumisel. Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid: torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad. Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks. Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes. Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niisugust liikumist
Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ning sirgjoone eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega; seejuures sirgjoone projektsioonid ei tohi olla risti x-teljega. Nurgad sirgete ja tasandite vahel Lahendadatakse järgmise mõttekäigu alusel: kasutades ülesande andmeid püütakse saada niisugune abikolmurk, mille üheks nurgaks oleks otsitav nurk. 1.nurk lõikuvate sirgete vahel 2.nurk kahe tasapinna vahel 3.nurk sirgjoone ja tasapinna vahel Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel. Lahenduskäik: valime tasapindade lähedusse vabalt ühe ruumipunkti, millest tuletame mõlema tasapinna normalid. Nurk sirgjoone ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel sellel tasapinnal. Lisaprojektsioonid Kasutatakse ülesande lihtsamaks lahendamiseks või objektist piltlikuma kujutise saamiseks.
tuletatakse nagu sirgel asestseva punkti puuduv vaade. Ekraani ristsrige lõikumisel mis tahes tasandiga ühtib lõikepunkti üks projektsioon sirge punktkujutisega, teine aga tuletatakse nagu tasandil asetseva punkti Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Nurgad sirgrete ja tasandite vahel Nurk lõikuvate sirgete vahel (tuletatakse kolmnurk) Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel Nurk sirge ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristporjektsiooni vahel sellel tasapinnal
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilin
5. loeng Tahukad, tahukate liigitelu(iseseisvalt), tahukate lõikumised, kõverjooned ja kõverpinnad, joonte projektsioonilised omadused (iseseisvalt), ellips, kruvijooned Ülesande andmete analüüs: 1.tahkude arv ja asen ekranide suhtes 2.lõikava tasapinna kohta käiv info: *millega on tasapind antud *kuidas tasapind asetseb ekraanide suhtes (üld- või eriasendiline) 3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1.sirge ja tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga tipud 2.kahe tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga küljed 3.tuletatakse tahuka ja tasandi lõikejoon lisaekraani abil Pinnalaotuse tuletamine: 1
kas lõigu projektsioon põhiekraanil ja tema 20. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus otspunktide kõrguste vahe esiekraanil või kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised lõigu projektsioon esiekraanil ja lõigu projektsioonid on omavahel paralleelsed, otspunktide kõrguste vahe põhiekraanil. kuid pole risti kaksvaate teljega. 9. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni 21. Skitseerige kiivsirgete a ja b kaksvaade koos pikkus selle lõigu kaldenurga ja tõelise varjumise näitamisega. Kiivsed- kui pole pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja ravuldatud paralleelsuse ega lõikumise tema kaldenurga koosinuse korrutisena. tingimused. Nad asetsevad ruumis alati nii, 10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni et üks sirge läheb alati teise pealt või eest kohta. Täisnurk projekteerub läbi, varjates teise vastaval vaatel
Ülesanne 1.1 Määrake joonisel 1 kujutiste a, b ja c saamise meetodid. Joonis 1 Vastus: a) Ristisomeetria (aksonomeetria) meetod b) Monge´i meetod c) Kvooditud ristprojektsiooni meetod
e on sisuliselt kaks kaksvaadet, kus eslekraan (peaekraan) esineb kaks korda. Eeltoodust tlngltult eslneb punkti eslkvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusenax-teljest ja kOlgvaatekaugusenaz-teljest. A y A. .. A (~::'=. 24. Joonestada punkti A(x;y;z) kolmvaade. * Seda oskab igaOks lse ka. 25. Joonestada punktl A kolmvaade, kul tema kaugus pohiekraanist on a, esiekraanlst b ja kOlgekraanist c mm. * Vt kOsimust 24 26. Mis on teljevaba kaksvaade? * See on nagu tavalise objektl kaksvaade, millel puudub x-telg. Sel juhul pole v<5lmallk m<5<5ta objektl punktlde kaugusi p6hl- ja eslekraanlst, kuld saab alati klndlaks teha kauguseste vahesid ekraanidest 27. Milles selsneb aksonomeetrla meetodl olemus? * Aksonomeetriaks nimetatakse nllsugust kujutamisviisi, mUles kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide jargi teljestlku kujutise baasil 28
40. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? * Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43. Mis on tasapinna jälgjoon?
s, >s tt, , It EI ss *) *:$ ,-- -- t _N:_ $$s r*$ ;{ := $ss ss-h ->Q liJ rss "$H *3 LS st_ s$t BeO :E Flt Ss -{3 : -E* $ tSg :_* c' s*E -=. r_
..5. Neile lisakson paralleelprojektsioonile omasedjiirg- misedseaduspdrasused. g Kui sirgl6ikon paralleelne ekraaniga,siis tema parralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuseltv6rdneja paralleelnel6igu enesega(kuiAB lle,siisAB c p, kus p lle; parallelogrammi omaduste pohjal A' B' = AB ja A' B' llAB;joon.1.2) . Jo o n .1 .1 Projekteerimis-
Eksam 68 1. Tasandi ja hulktahu lõikejoone kaksvaade. Tahu ABT tõeline kuju ja põhikaldenurk. 2. Kujundi vasakultvaade, külgpinnalaotus, kujutis ristisomeetrias, põhiekraaniga kaldu oleva tahu tõeline kuju (tahu tasand on risti esiekraaniga). 3. Leida silindrilise väljalõikega poolkera eestvaade.
4+ -.1 / ':_ A(0;15;251 B(10;10;5) CB0;20;0) A"'. f3 C' f,'!8" _.__. b' T,.) 4.+ Tippude A, B ja C koordinaatide jdrgi joonesfada kolmnurga ABt kaksvaade ja kabinefprojektsioon, 5.+ Tuletada prisna ktilgvaade ja kujufis ristisoneefrias. 6.+ Ptiraniidi ABCT ristisoneetrilise kujutise jdrgi tuletada tema kaksvaade. 4.4, ti),f 3 94 "t .{t i:t 2. HARJUTUSTUND I '",{ : i" ,-i 7 3" B ;l .,r
1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti. 12. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristprojektsiooni meetod. 13. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? z-koorinaatlõik (põhikvoot - kaugust põhiekraanist) y-koorinaatlõik (esikvoot - kaugust esiekraanist) x-koorinaatlõik (külgkvoot - kaugust külgekraanist) 14
2012.a Variant 9
I Joonesfada anfud rinqjoone perspekfiiv punkfide neefodil 20 Horisonfaalsele ldigule At on vaja "pijsfifada" 6 aiapost'i, iikst'eisest vdrdsete! kaugustel. Joonestada posfide rea perspektiiv, kui esinese posfi perspekfiiv on AB. Mdrkida sirgel AC punkf D nii, ef ruunis CD = AC. 2t 1 T t Tulefada kdikude perspekt'iiv ekraanil eo , kasufades jooniset ndidafud silnapunkti S. @ d t ,i F,'a /2 Tuletada tahuka perspektiiv sirgete neetodil. si = s'Fi IIA'B' si = s'ri IIA'c' tet z Tu[etada hoone perspektiiv btiroomeetodil. 25
12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0180. 13. Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. a = a´/m 14. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti. 15. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema objekti määravad. ST et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) 16. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge`i meetod (kaksvaadeobj. Määramiseks kasutatakse selle obj. 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvaltel ekraanidel.
Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on
kolmnurga kaatetid? Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°. 12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel *sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega. *ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel). *ellipsiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (kaldprojekteerimisel) 13
Ekasmi küsimused 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? *Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadu
Sirglõigu kaldenurk on teravnurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahle. 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 kuni 180 kraadi. 13. Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. m=a´/a -> a=a´/m 14. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks siis kui tema üks haar asub ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti ekraaniga. 15. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema lihtsad, mõõdetavad ja piltlikud. 16. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge´i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristisomeetria meetod. 17. Mida mõistame mõiste "joonise lugemine" all. Objekti kuju, suuruse ja tema osade vastastikuse asendi kindlaks
8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse vahel? Ristlõigu ristprojektsiooni pikkus= enda pikkus korrutada kaldenurga koosinusega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Terav nurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda tervanurga ristprojektsiooni suurus? 0 kraadi kuni 180. 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne teine haar aga pole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonis peab olema võimalikult lihtne, mõõdetav ja piltlik. 13.Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge´i meetod, aksonomeetria, kvooditud ristprojektsioon. 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhikvoot z-koordinaatlõik, esikvoot y-koordinaatlõik, külgkvoot x-koordinaatlõik. 15