Kujutav Geomeetria - Kodune töö 3 Variant 2 (0)

4 HEA

VARIANT nr. 2
ea A''
B''
C''
D''
4''
3''
h''
2''
1
1''
3
A' A''
h'
2
2
4'
B'
4
2'
D'
A
3'
A'
B
C
1'
C' 2'
D
D
1'
4'
3'
pa

.PDF Laadi alla originaalfail 1 lk · .pdf · 187 allalaadimist

Kujutav Geomeetria - Kodune töö 3 Variant 2 #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

187 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sinikiir Õppematerjali autor

Kujutav Geomeetria Geomeetria

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kujutav Geomeetria - Kodune töö 2 Variant 5

M 25 10 25 A C KUJUTAV GEOMEETRIA TTÜ Sirge ja tasand N° 2

Kujutav geomeetria

pdf

Kujutav Geomeetria - Kodune töö 3 Variant 3

VARIANT nr. 3 3'' 3''' 2''' 2'' 4'' 4''' ea 3 f'' 1''' 1'' 4 A''

Kujutav geomeetria

pdf

Kõverate varraste tugevus

211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvut

Materjaliõpetus

pdf

Kujutav Geomeetria - Kodune töö 2 Variant 1

M 15 15 0 A B KUJUTAV GEOMEETRIA TTÜ Variant 1 Sirge ja tasand N° 2

Kujutav geomeetria

pdf

Detailide pikkedeformatsioonid

Amin rakendatud tugevustingimusest: 0.04 2 ehk F = N Amin [ ]Surve = 80 10 6 = 100480 N 100kN . 4 Surutud tugi ja sisejõu epüür Tüvikoonuse geomeetria F N epüür, kN D0 A0 40 y Ai

Materjaliõpetus

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

ühinemisreaktsioonis (keemiliste sidemete tekkel) ∆S < 0; lagunemisreaktsioonis (keemiliste sidemete katkemisel) ∆S > 0. 3. Vabaenergia (Gibbsi energia) Vabaenergia ehk Gibbsi energia (G), J/mol – protsesside suuna kriteerium: ∆G = ∆H - T∆S Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, ∆G < 0. Tasakaaluoleku tingimus: G = Gmin; ∆G = 0; maksimaalne kasulik töö: wmax = -∆G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides: entalpiafaktor ∆H: – suundumus energia vähenemisele (nt. keemiliste sidemete teke); entroopiafaktor T∆S: – suundumus korrapäratuse kasvule (nt. keemiliste sidemete katkemine). TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused II. Keemiline kineetika ja tasakaal 1

Üldine keemia

pdf

Termodünaamika alused

gaaside eraldumisel (ng > 0) S > 0; gaaside neeldumisel (ng < 0) S < 0; ühinemisreaktsioonis (keemiliste sidemete tekkel) S < 0; lagunemisreaktsioonis (keemiliste sidemete katkemisel) S > 0. 3. Vabaenergia (Gibbsi energia) Vabaenergia ehk Gibbsi energia (G), J/mol protsesside suuna kriteerium: G = H - TS Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G < 0. Tasakaaluoleku tingimus: G = Gmin; G = 0; maksimaalne kasulik töö: wmax = -G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides: entalpiafaktor H: suundumus energia vähenemisele (nt. keemiliste sidemete teke); entroopiafaktor TS: suundumus korrapäratuse kasvule (nt. keemiliste sidemete katkemine). TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused II. Keemiline kineetika ja tasakaal 1

Keemia alused

pdf

Kujutava geomeetria vihik

I *, |8 Vi Li t4ihtLLf l allinna TehnikaUlikool Insenerigraafikakeskus KUJUAVAGoMEERIA ULDKURSUS HARJUUsUlEsANDED j .//,,7 .h rkfd/*/ UfiaganeVi{l; iqi joy ppertihmt- l3 Tallinn l l ,t o

Kujutav geomeetria

Rohkem sarnaseid