eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. ¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla ¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist. ¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse
nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18. Pagood- stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis.
Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus) Buddha Budism. Teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. Meelerahu Budism. Teadvuse keskendumine ühele objektile nii, et kontrollimatu mõtte-ja tundevool peatatakse. Kujustamine Budism. Meeleharjutus, kus visualiseeritakse see objekt, millele ollakse keskendunud. Suutra Hinduism. Lühike aforistlik mõttesalm. Stuupa Budism. Kuplikujuline ehitis, mille keskel on teravik. Teraviku ümber 3 rõngast. Sisse on paigutatud säilmed või tektsid. Pagood Budism. Täidab stuupa rolli Jaapani budismis. Sanskrit(i keel) Hinduism. Budism. Laiemas tähenduses vanaindia keel, kitsamas tähenduses aga vanaindia keel veedade ning klassikalisel ajajärgul
kordamine, liikumise ja aistingute kasutamine. Meeldejätmise muudab jõukohaseks mõtteliste seoste loomine, st kõik uus, mis omandatakse, viiakse seosesse sellega, mida juba varem teatakse. Mõtteliste seoste loomiseks on palju tehnikaid, millest võõra keele meeldejätmiseks on olulisemad · asendussõna kasutamine, · veidrate ja kummaliste seoste loomine õpitavate sõnade vahel ehk mingi õpitava sõna või tema esinemisolukorra ere kujustamine, mis aitab seda hiljem meenutada, · teksti organiseerimine, · olulise teabe esiletoomine, · sõnade rühmitamine. Meeldejätmist hõlbustab materjali kordamine erinevates leksikaalsetes ja grammatilistes seostes ning liialduse, huumori, groteski kasutamine, eriti neis kohtades, kus on oht segi ajada ja unustada. 2.Kognitiivsed ehk tunnetusstrateegiad - mõtlemise, taju, tähelepanu jne strateegiad: · info vastuvõtt, · teabe edastamine,
eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust arvestava kavandamise ja teostamise, tootmisprotsessi kriitilise hindamise o s k u s t e o m a n d a m i s t ; üldtehniliste teadmiste, tänapäeva tehnoloogiavallas orienteerumise võime, säästliku majandamise põhimõttete o m a n d a m i s t ; rühmatööd, projektiõpet, õppekäike. Õppesisu deduktiivsuse seisukohast pakuvad enam huvi Töö – ja tehnoloogiaõpetuse sellised üldteemad nagu (RÕK:1076): 4.3. ―Kujustamine ja tehnikalooming‖, 4.1. ―Tehnika läbi aegade‖, 4.2. ―Tehniline kirjaoskus‖. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): ―Keskkond ja säästev areng‖,‖ Tööalane karjäär ja selle kujundamine‖, ―Infotehnoloogia ja meediaõpetus‖ a) Üldteema ―Kujustamine ja tehnikalooming‖ alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks – õppuri elu kestel –
eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust arvestava kavandamise ja teostamise, tootmisprotsessi kriitilise hindamise o s k u s t e o m a n d a m i s t ; üldtehniliste teadmiste, tänapäeva tehnoloogiavallas orienteerumise võime, säästliku majandamise põhimõttete o m a n d a m i s t ; rühmatööd, projektiõpet, õppekäike. Õppesisu deduktiivsuse seisukohast pakuvad enam huvi Töö ja tehnoloogiaõpetuse sellised üldteemad nagu (RÕK:1076): 4.3. Kujustamine ja tehnikalooming, 4.1. Tehnika läbi aegade, 4.2. Tehniline kirjaoskus. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine, Infotehnoloogia ja meediaõpetus a) Üldteema Kujustamine ja tehnikalooming alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks õppuri elu kestel vaid alateema Konstrueerimise põhietappid. Teised alateemad on enam või
Näiteks siis püsimatuse või tsüklilise olemasolu viletsuse üle mediteerimine. See tähendab, et mõtiskletakse asjade püsimatuse üle või haiguste, vananemise, surma, maailma viletsuse üle. Või mõtiskletakse budaloomuse heade omaduste üle. Või tehakse samtha meditatsiooni, mis tähendab, et keskendutakse valgusele või kujukesele vms. Luuakse pilt ja keskendutakse sellele. Selline on meditatsioon objektiga (3.). Kolmas liik on kujustamine. See tähendab mandala või jumaluse üle mediteerimist. Jumalus ei eksisteeri füüsiliselt, vaid jumaluse füüsiline vorm kujustatakse täielikult enda ette ja siis püütakse kujustatuga suhelda. Või kujustatakse ennast Tara või Avalokitesvarana. Siis mõeldakse, et ma olen. Tara või ma olen Avalokitesvara. Selline on kujustamise meditatsioon. Tegelikult pole asja olemas, aga kujustatakse, et seal miski on. Tasapisi luuakse see oma vaimse jõuga. Teatud ajaks saab enda ümber
ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. · Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis olevate komponentide suhe (pool köögivilja, veerand liha-kala, veerand kartuli-, pasta-, riisilisandit) · Vaheldusrikkuse printsiibi järgimine toorainete, valmistusviiside, maitsete, väljapanekute vaheldusrikkus menüüs. · Sündmusega arvestamise põhimõte kalendritähtpäevade jt sündmuste, sündmuse eesmärgi, pidulikkuse, toimumise koha, klientide segmendi jne arvestamine menüü kujundamisel. Müügihind
Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis olevate komponentide suhe (pool köögivilja, veerand liha-kala, veerand kartuli-, pasta-, riisilisandit) Vaheldusrikkuse printsiibi järgimine toorainete, valmistusviiside, maitsete, väljapanekute vaheldusrikkus menüüs. Sündmusega arvestamise põhimõte kalendritähtpäevade jt sündmuste, sündmuse eesmärgi, pidulikkuse, toimumise koha, klientide segmendi jne arvestamine menüü kujundamisel. Mis on inventuur? Kirjelda toimimist
soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( toorsalatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis olevate komponentide suhe (pool köögivilja, veerand liha- kala, veerand kartuli-, pasta-, riisilisandit) Vaheldusrikkuse printsiibi järgimine toorainete, valmistusviiside, maitsete, väljapanekute vaheldusrikkus menüüs. Sündmusega arvestamise põhimõte kalendritähtpäevade jt sündmuste, sündmuse eesmärgi, pidulikkuse, toimumise koha, klientide segmendi jne arvestamine menüü kujundamisel. 39. Mis on inventuur? Kirjelda toimimist