Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud Endel Tulving (Tulving 1994:224), kelle kodeerimise spetsiifilisuse printsiip on maailmakuulus mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel põhiliselt semantilises (ka verbaalses) vormis. Nii ilmneb ka veel kord, kuivõrd tähtis on õppijal uut materjali mitmel tasandil (lisaks verbaalsele kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45) See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab, et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema".
iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2
nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe- tamata romaani «Ameerika», «Protsess» ja «Loss» on ilmunud postuumselt. Olulisemad eesti keeles avaldatud teosed: Franz Kafka «Ameerika. Protsess. Loss» (Tallinn: Eesti Raamat 1987). Franz Kafka «Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood» (Varrak 2002). Mõneti põhjendatud on pidada Kafkat just lühivormide meistriks, ning vastandada tema teravas, kujundlikus, kohati ka absurdses stiilis jutte lõpetamata jäänud romaanidele, mille avaldamisele ta ka ise vastu oli. Kirjanduslooliselt on Kafka positsioon erandlik. Oma tunnus- joontelt võiks tema loomingut seostada kirjandusliku eksistentsia- lismiga kuid see tekkis liikumisena alles tunduvalt peale Kafka surma, ning oli hoopis ise temast mõjustatud. Samal põhjusel on Kafka puhul raske rääkida «maagilisest realismist», lisaks teeb
sellega lauale. Niisugune ettearvamatu käitumine Hrustsovi lõpuks kukutaski. Kõige märgatavam vahe varasemaga oli see, et kuigi Hrustsov oli äkkvihaga ja kaugeltki mitte pluralistliku ühiskonna pooldaja, oli üks asi selge: enam ei kasutatud ühiskonna arengu edendamiseks vägivalda. Suurem osa vangilaagreid suleti. Gruppidena ja üksikult hakati inimesi õigeks mõistma. Hrustsov avas rahvale Kremli ja seda nii reaalselt kui ka kujundlikus mõttes. Stalini ajal oli see keskaegne kindlus olnud suletud kõigile, välja arvatud partei kõrgem ladvik. Alates 1920. aastatest elasid selle müüride taga vaid valitud tegelased nagu Molotov, Kaganovits, Mikojan ja Vorosilov. Mõni kuu enne Stalini surma õnnestus Hrustsovil ja mõnel tema kaaslasel pärast seda, kui val- vemeeskond oli neid pikalt ja põhjalikult kontrollinud, sinna esimest korda pilku heita. 1954. aastal aga korraldati Kremlis Hrustsovi ettepanekul
Iseloomulik on fantaasia, loomingulisus. Ei suuda kohaneda teiste vaadetega. EI suuda ette kujutada, et teistel on teised mõtted seotud egotsentrismiga (ma arvan nii et teised arvavad nii nagu ma ,,see on minu vaatenurk ja ma ei kujuta ette et teised teistmoodi arvavad" !!!) NT peituse mäng- nad arvavad et neid ei nähta, teiste mõtted/unenäod on kõik samasugused. Ei saada aru et teistel võib ka omi mõtteid ja vaateid olla. Iseloomulik fantaasia, kujundlikus, loominuglisus, oluline mõista, et lapsel puudub oskus vahet teha fantaasial ja päris elul. Selles astmes ei suudeta kohaneda teiste vaadetega, tõenäoliselt ei suuda ka ette kujutada, et teistel on teised mõtted. See on seotud egotsentrismiga (katse mäe vaatamisega videost) egotsentrismi aitab ületada suhtlemine eakaaslastega. Lapsevanematega ja vanematega see ei ületu. Egotsentrism ei ole ainult lapse mõtlemise juurde käiv. Kui inimene Teeb neid nn arengulisi
lõpetab Olesk. 1992. aastal alustatud suur struktuurimuutus jõudis Meri presidendi ametiaja jooksul peaaegu lõpuni. Eestist on jälle saanud euroopalik riik. Peagi avanevad tema ees Euroopa Liidu ja ka NATO uksed. Meri on tõdenud, et asjad on edenenud hämmastava kiirusega, aga samas on nad muutunud endisest keerulisemaks. Ta on võrrelnud Eestit Alice'iga Imedemaal, kes pidi väledalt jooksma, et paigal püsida. Aja kadumist on Meri oma kujundlikus keeles võrrelnud kurja varjuga, mis eestlaste kannul kõnnib. Lk 15 Kokkuv õtteks Lennart Merest Lennart Meri kuulub nende suure maailma tegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuoskustele oskasid end väljendada mõjusalt nii kirjas kui kõnes. Mere jaoks oli sõna demokraatia tööriist ja vabaduse kandja, humanismi ülim avaldus. Mõnadagi inimese käekäigus on määratud väliste teguritega. Lennart Mere isa oli diplomaat
tulemusena. Selleks kasutatakse üldisi mõisteid ehk kategooriaid: olemine, ruum ja aeg, põhjus ja tagajärg, osa ja tervik, pidevus ja diskreetsus, võimalikkus ja tegelikkus jms. Mis olemine üldse on? Kuidas see on seotud mitteolemisega? Kas olemine on piiratud või piiramatu? Kas olemisel on eri tasemeid? Kas maailma tuleks kujutada pigem pideva või pisikestest osakestest koosnevana? Bertrand Russelli kujundlikus sõnastuses: ,,Kas maailm on pigem kausitäis tarretist või ämbritäis haavleid"? Üht või teist lähtepositsiooni omavad inimesed mõtlevad maailmast väga erinevalt. Jne. Kas osad määravad nendest moodustuva terviku iseloomu või, vastupidi, tervik annab seda kujundavatele osadele nende olemisviisi? Esimest lähenemisviisi, mis viimases lauses kirjeldatud, nimetatakse atomismiks, teist holismiks. Neile toetudes ehitatakse üles erinevad, põhisuundumuses vastandlikud, reaalsuse