Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata ja joosta. Suudab õppida sõitma jalgrattal. Juhttegevuseks on mäng. 4-5a- Seega joonistamise tulemused on paremad. Teine tähtis asi selles eas on mäng. Mäng muutub keerulisemaks, tekib rollimäng ja koosmäng. Lapsed on suutelised iseseisvalt mängima. Laps mitte ainult ei omanda, vaid omandab loominguliselt, ta loob uusi sõnu. Toimub üleminek liigutuslikult mõtlemiselt kujundilisele. Laps suudab üldistada, leida seoseid, klassifitseerida kindla tunnuse alusel, kuigi tema mõtlemise loogika on küllaltki omapärane. On olemas hea ja halb. 6a- Laps ei suuda juhtida oma tähelepanu, välised ärritajad (muljed) mõjutavad tp. Laps väsib ruttu, tp lülitub ümber, raskused on kontsentreerumisega ühele konkretsele objektile kuna tegevus vaheldub kiiresti. Kergelt jääb meelde huvitav kuid unustamine toimub kiiresti. Ilmnevad individuaalsed erinevused:
Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk- järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule- kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10). 1.2. Kuidas areneb lapse mõtlemine? Esimesi mõtlemise ilminguid võib lapsel täheldada esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Kui laps on
aplikatsioonid, joonised. Uurijad on näidanud, et spetsiaalse õpetuseta lapse joonis kujutab endast enamikul juhtudest skeemi, milles esitatakse peamiselt seos kujutatava eseme põhiliste osade vahel. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps koolieelses eas sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust - ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime - kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid. Nii võib viieaastane
tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid. Nii võib 5 aastane
Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1. verbaalne (verbal) andekus - sõnavara, sarnasuste leidmine, aritmeetilised, matemaatilised võimed. 1. kujundiline (performance) andekus - pildi koostamine, lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine. Kurjategijatel on madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu rehabiliteerimisel tuleks toetuda eelkõige nende nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele. Suhteliselt kõrge IQga seostuvad võltsimine, altkäemaks, kelmus ja madala IQ-ga kehavigastuste tekitamine, vägistamine, tapmine jms, millede puhul seos kindlasti kahepoolne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajalooliselt tunnistati esmalt kindlat seost madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastumas objektiivsem suhtumine, et seos on olemas. Kuritegeliku
2) kujundiline (perfomance) andekus pildi koostamine,lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine.Üldise andekuse näitaja (GIQ) saadakse verbaalse andekuse (VIQ) ja kujundilise andekuse (PIQ) näitajate summeerimisel. Kurjategijatel on suhteliselt madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu on rehabiliteerimisel soovitatud toetuda nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele.1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides. Autorid väitsid muu hulgas, et IQ on kuritegevuse põhiline
konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid
realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse? Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse
annaabi.ee 
