HÕÕRDEJÕUD ❏ Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud ❏ Hõõrdumisel omandavad kehad laengu ❏ Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: seisuhõõrdejõud (mõjub siis kui keha seisab), liugehõõrdejõud (mõjub siis kui keha liigub), veerehõõrdumine (kui keha veerem, see on kõige suurem hõõrdejõud) ❏ ELASTSUSJÕUD ❏ Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ja selle tagajärjel tekkinud kujumuutust nimetatakse deformatsiooniks. ❏ See võib olla nii pöörduv kui ka pöördumatu protsess. ❏ Kui keha pärast deformeeriva mõju lõpetamist taastab oma esialgse kuju on tegemist elastse deformatsiooniga, kuid kui säilitab deformatsiooniga saadud kuju on tegemist plastse deformatsiooniga.
Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. F=A/h kus f-punapiiri sagedus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti; A-elektroni väljumistöö; h-Plancki konstant 4. Transformaator
turbulentse voolamisega, kus tekkinud keeriste tõttu leiab aset erinevate vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu
kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: ehk , kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne); on fluidumi tihedus; on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5. Isotoobid
terase kõvadust. Score: 8/10 5. Millised väited on õiged plastsuse ja sitkuse kohta? Correct Student Response Feedback Answer A. Plastsus ja sitkus on üks ja sama näitaja B. Plastsus on materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel ja tekkinud mõõtmete/kujumuutust säilitada pärast jõudude eemaldamist. C. Sitkus on tehnoloogiline näitaja, näitab külmsurvetöödeldavust D. Sitkus on materjali võime taluda purunemata löökkoormusi Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Response Correct Answer Feedback A. kõvadusteim B. löökpaindeteim C. tõmbeteim D. surveteim
turbulentse voolamisega, kus tekkinud keeriste tõttu leiab aset erinevate vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu
elektrisüsteeme. Eriosatööd algavad vundamendi- plaadialuste torustike paigaldusega“ [2, p. 19]. „Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval“ [2]. Seadus. Allikas: Töö- ja puhkeaja seadus. RT I 2001, 17, 78. https://www.riigiteataja.ee/akt/13126502 „Reynoldsi arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal“ [2]. „Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus“ [3]. Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus
Darcy seadus kehtib selle avastamisest saadik kõikide newtonlike vedelike puhul. Darcy seadus on lihtne vee vooluhulga sõltuvus poorse kihi hüdraulilisest läbitavusest, ristlõikepindalast, rõhu langusest ning veevoolu teepikkusest, nagu eelnevas valemis näidatud. Mida tähistab Reynoldsi arv? Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: Laminaarne ja turbulentne voolamine. Vee laminaarne voolamine on maapinnal võimalik - kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina (nt. põhjavesi, vihmavee äravool väikse kaldega ja kivistunud/paakunud pinnasega nõlvadel või ka nt. asfalteeritud platsidelt). Laminaarne voolamine on iseloomulik peamiselt kui vee hulk on väike ja
Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastab endine kuju täielikult. Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. Kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. Kujumuutust on kõige lihtsam mõõta tõmbe ja surve korral. Siis iseloomustab deformatsiooni alg- ja lõpp-pikkuse vahe ehk pikenemine, mida järgnevas tähistame sümboliga Δl. Elastsusjõu sõltuvust pikenemisest kirjeldab valem: Selle seaduspärasuse avastas 1660. aastal inglise füüsik ja loodusteadlane Robert Hooke. Tänapäeval tuntakse seda seost Hooke’i seaduse nime all. Miinusmärk viitab asjaolule, et elastsusjõud on suunatud alati deformatsiooni suunale vastupidiselt
• Jääl libisev 156 g massiga jäätükk pidurdub kiirendusega –0,3 m/s2. Arvuta hõõrdetegur. • Autokummide ja kiilasjää vaheline hõõrdetegur on 0,05. Kas auto saab hakata horisontaalsel kiilasjääga kaetud teel liikuma kiirendusega 0,4 m/s2 või 0,6 m/s2? Elastsusjõud, Deformatsioon • Teame, et vastastikmõju üheks võimalikuks tagajärjeks on kuju muutumine. Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutust deformatsiooniks (ld de- + fôrma 'ära, vastupidi + kuju'). • Deformeerumine võib olla kas pöörduv või pöördumatu protsess. Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastub endine kuju täielikult. Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. Elastsusjõud
Turbulentsel voolamiselmuutub osakeste kiirus korrapäratult. 56.Millest sõltub vedeliku kihtide kiirus torus? Valem. Vedeliku kihtide kiirus torus sõltub ristlõike muutumisest voolutorus, rõhu muutumisest voolutorus ja turbulentsest voolamisest. 57.Mis on Reynolds´i arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas(kõige olulisem mõõtmatusuurus vedelike dünaamikas). Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega(sõltub mõjuvast inertsijõust ja takistavatest jõududest). See arv ongi inertsi ja viskoossus suhe ja seda kasutatakse juhul kui on vaja kindlaks teha kas vool on laminaarne(madal arv) või turbulentne(kõrge arv) 58.Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 .
Lõikejõu radiaal komponend mis on risti riisttaustsüsteemi töötasandiga Pf. Pöördkehade töötlemisel on Fy teriku tippu läbiva tooriku raadiuse sihiline. 183. Kirjelda lõikejõukomponenti Fx? Lõikejõu telgkomponend mis on risti taandtasandiga Pp. Pöördkehade töötlemisel või telgriistade kasutamisel on Fx vastavalt tooriku või riista telje sihiline. 184. Nimeta kolm parandustegurite rühma? K = KGKMKT, KG - teriku kujugeomeetriat, ülesseadet, kujumuutust kulumisel ja tooriku läbimõõtu arvestav parandustegur; KM - töödeldavast materjalist sõltuv parandustegur; KT - töötlustingimusi arvestav paandustegur. 185. Millised puudused on üheteguriliste katsetega saadud lõikejõu komponentide empiirilistel valemitel? - valemid ei võimalda arvesse võtta protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone - valemite kuju ei võimalda eristada laastutekkejõudu ja teriku tagapinnale mõjuvat jõudu
Kui on antud peapinged Ϭ1, Ϭ2 ja Ϭ3, siis ruumala muutust põhjustab keskmine peapinge: mida nimetatakse hüdrostaatiliseks pingeks. Peapinged hüdrostaatilise pinge ja hälbe summana: saadud avaldistest selgub, et mistahes pingus võib olla alati esitatud kahe pinguse summana: hüdrostaatiline pinge põhjustab ainult mahumuutust (kuju jääb samaks), hälve põhjustab ainult kujumuutust (maht jääb samaks) 3. Mohr’i tugevuskriteerium – katselised tulemused näitasid, et hapra materjali piirseisundi tekkel on peamine roll äärmistel peapingetel Ϭ1 ja Ϭ3, millele vastab piirring Mohr’i teooria võrdpinge: Plastsel materjalil on võrdne voolupiir tõmbel ja survel, siis n=1 ning saame III teooria võrdpinge. Seega tegemist on III teooria üldistusega habrastele materjalidele. 7
annaabi.ee 
