Skulptuurkunst süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut
Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning vahele pandi ka hieroglüüfe, et need täiendaksid kujutatut. Reljeefikunst Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Pinnakunst Egiptuse ehitisi katsid värvilised reljeefid ja maalid.
16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte
Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Ehnatoniaegne kunst
eluliselt tähtsat, aukartusttekitavat ja rituaalenõudvat, kindlalt kõrgemate ja vägevamate jõududega seostuvad pärinegu need jõud siis maas või ilmast. Hiis paiknes kindlas kohas maastikul, ta polnud midagi ebamäärast, vaid silmaga nähtav ja kõigi meeltega tajutav pühadus. Ta oli ühteaegu nii kes kui mis temas tunnetati väge või jõudu, mis asus mingil piiratud maa-alal, olles rohkem koondunud ühte või mitmesse puusse, kivisse, allikasse, lohku vms., aga ka kujudesse-sammastesse. Muljet hiiest kui paigast maastikul süvendab sõna laialdane esinemine kohanimedes(Hiiepõld, Hiiesoo, Hiie talu jne.). Võiks ju väita, et hiiekohad on vanad kalmed, kuhu on koondunud esivanemate jõud ja energia, mida ohvritega saab mõjutada ning enda kasuks rakendada. Liiga palju on hiisi, mis pole kunagi olnud kalmed. Ometi on üle Eeesti siin ja seal teada üksikuid hiisi-matusepaiku, kus juures Lõuna-Eestis näib see seos olevat pisut tihedam.
Esimene nais akt on "Kuidose Aphrodite", mille tellisid preestrid. Aprotitet kujutatakse seal ujuma minnes. Modelliks oli tuntud nais hetäär. Ka LYSIPPOS oli väga viljakas. Teada on vähemalt 1500 tema teose nimetust, millest on säilinud kümneid teoseid, kuid siiski koopiatena. Ta tuntuim skulptuur on "Kaapija". Ta püüdis natuke reformida Sparta iluideaali, mille eripära oli pikad ja sihvakas jalad. Ta on püüdnud oma kujudesse tuua ka igapäevaseid tegevusi tegevaid jumalaid. Ta hakkas paigutama oma skulptuure ruumi keskele, et neid saaks igast küljest vaadelda. See tähendas, ka selja osa töödeldi välja, erinevalt varasemalt, mil kujud jäid seljada seina äärde. SKOPAS on oma eluaja tõttu paigutatud iluklassikasse. SKOPAS'e puhul on huvitav see, et ta toob kreeka kunsti taunitavad teemad e. piinad, kannatuste ja surma kujutamist
kuumutades vormitavaks ning säilitab jahutades sobiva kuju [7]. Tselluloosnitraat (tselluloid) Järgmine tuntud teslluloosipõhine plastik oli tselluloid, mida saadi esmakordselt juba 1856-ndal aastal, patendeeriti 1870-ndal aastal [8], kuid eraldati puhtal kujul alles 21 aastat hiljem (1877). Tselluloidi valmistati keemiliselt töödeldud puuvillast reaktsioonil väävel- ja lämmastikhappeseguga. Teda oli hõlbus vormida erinevatesse kujudesse piljardikuulidest valehammasteni. Väidetavalt töötas John Wesley Hyatt tselluloidi välja just seetõttu, et a Phelan and Collander'i nimeline firma pani välja 10 000 dollari suuruse auhinna inimesele, kes mõtleb välja materjali, millega asendada vandlit 5 piljardikuulides. ,,Kunst-elevandiluu" otsingutel saavutas ta edu Parkes'i sarnaselt tselluloosnitraatiga [7].
16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte
sarnane suurele u ¨markirjale . M¨arkide morfoloogia seisukoalt on luukirja t¨ahtsust raske alahinnata. Tabelis 1.1.2 on esitatud rida m¨arke, mis luukirja kujul on u ¨heselt seotud inimese kujutisega. Nagu Shirakawa m¨argib [ 00], ei esine luukirjas n¨ahtav induktiivne m¨argituletus teistes muistsetes kirjas¨ usteemides. Praeguses m¨argikujus on kunagine u ¨htne vorm selgelt transformeerunud eri kujudesse, mida on juba v¨aga raske `inimese' kaasaegse m¨argikujuga seostada. Ei tohi unustada fakti, et autoriteetse koostajatele polnud erinevalt pronkskirjast luukirja m¨argikujud teada. Luum¨arkide n¨aidiseid v~oib leida osade t¨oo¨ lisas toodud m¨arkide juurest: 118 105 98 153 172 , jt. 18 M~ oiste seletus vt. lk.26. 16 luukirja kuju t¨anap¨aevane kuju eestikeelne l¨ahivaste seletuse lk.
annaabi.ee 
