20 3,343 3,289 keskmine 3,349 3,289 keskmine 3,221 Katse kestus Kondensaadianuma mass katse lõpul Kondensaadianuma mass katse algul Kondensaadi mass M Õhurõhk ruumis B Auru ülerõhk Pm Auru absoluutne rõhk Ps Auru kuivusaste x Kondensaadi keskmine temperatuur Tk Radiaatori välispinna keskmine temperatuur Tp Ruumi õhu keskmine temperatuur Tõ Radiaatori pind A QD Q =1, 273 D 2 D 4 A 2 p= A 2 p Q Q = A 2 p A 2p 25000,00 30000,00 35000,00 25000,00 30000,00 35000,00 5 6 7 8
20 3,51 3,30 3,30 3,28 3,18 92 23 0,911 22 25 3,50 3,30 3,30 3,26 3,19 91 23 0,911 22 Kesk- 4,41 4,24 4,22 4,18 4,08 89,5 22,5 0,891 22 mine Katse kestus 1500 s Kondesaadianuma mass katse lõpul 1,85 kg Kondesaadianuma mass katse algul 1,18 kg Kondensaadi mass M= 0,67 kg Õhurõhk ruumis B= 100,12 kPa Auru ülerõhk pm= 10 kPa Auru absoluutne rõhk pa=0,11MPa Auru kuivusaste x=0,9(võetud kogemuslikult) Radiaatori keskmine temperatuur t k= 89,5 oC Radiaatori välispinna keskmine temperatuur t p=4,226mV = 98,1 oC Ruumi õhu keskmine temperatuur tõ=22 oC Radiaatori pind A=1,15 m2 Vee erisoojus cp =4,2 kJ/(kg*K) Aurustussoojus r=2250 kJ/kg Küllastunud auru temperatuur 102,32 oC 3
23,9 keskmine 3,349 3,289 3,258 3,142 3,065 keskmine 3,221 Katse kestus = 1200 s Kondensaadianuma mass katse lõpul = 1,175 kg Kondensaadianuma mass katse algul = 1,650 kg Kondensaadi mass M = 0,475 kg Õhurõhk ruumis B = 765 mm Hg = 0,102MPa Auru ülerõhk pm = 1000 mm H2O = 0,0098 MPa Auru absoluutne rõhk ps = 0,112 MPa Auru kuivusaste x = 0,90 (võetud kogemuslikult) Kondensaadi keskmine temperatuur tk = 85,75 o C Ruumiõhu keskmine temperatuur tõ = 0,931 mV = 23,5 o C Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp= 3,221 + 0,931 = 4,152 mV = 97 o C Radiaatori pind A = 1,15 m2 r = 2250 kJ / kg h" = 2679 kJ / kg hk = 356 kJ / kg 0,475 Q= [ 2679 - (1 - 0,90) 2250 - 356] 10 3 1200 Q = 830,45 W 830,45 2 = = 9,82 W/(m2K) 1,15(97 - 23,5) 830,45
Kesk 3,534 3,307 3,332 3,118 3,052 96,23 25,3 23,0 21,5 22,58 -mine 5 Radiaatori pindade keskmiste keskmine – 3,269 mV Katse kestus = 900 s Kondensaadianuma mass katse lõpul - 1,03 kg Kondensaadianuma mass katse algul - 1,525 kg Kondensaadi mass M = 0,495 kg Õhurõhk ruumis B = 102,9 kPa Auru ülerõhk pm = 10 kPa Auru absoluutne rõhk Pa = 0,11 MPa Auru kuivusaste x = 0,9 (võetud kogemuslikult) Kondensaadi keskmine temperatuur tk = 96,23 C Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp = 99,8 C – gradueerimistabelist Ruumi õhu keskmine temperatuur tõ = 22,38 C Radiaatori pind m2 5 Soojusvoog M M
5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv. c = Dv / Da = 1 / xkg / kg 11-1 kus Dv on kontuurisisenenud vee kogus, kg/s, Da kontuuris tekkinud auru kogus, kg/s, x auru kuivusaste, kg/kg. Küttepindades kasutatakse süsinikteraseid. 15. Auruülekuu m e n did Kesk ja kõrgrõhu kateldes võib auruülekuumendi paikneda kolde ülaosas ka kolde laes (radiatsioon ülekuumendi).Madalrõhu kateldes paikneb ülekuumendi kolde järel konvektiivses gaasikäigus (konvektiivülekuumendi). Konvektiivülekuumendi koosneb kollektoritega ühendatud vertikaalsetest siugtorudest või sirmidest. Radiatsioon ülekuumendi sarnaneb konstruktsioonilt kolde ekraanpinnaga.
.5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv. c = Dv / Da = 1 / xkg / kg 11-1 kus Dv on kontuurisisenenud vee kogus, kg/s, Da kontuuris tekkinud auru kogus, kg/s, x auru kuivusaste, kg/kg. Küttepindades kasutatakse süsinikteraseid. 15. Auruülekuu m e n did Ülekuumendid on aurülekuumendid või regeneratiivsed ülekuumendid. Regeneratiivse ehk Junkers tüüpi ülekuumendi täidis on metall või keraamiline, seal toimub pöörlemine. Kesk ja kõrgrõhu kateldes võib auruülekuumendi paikneda kolde ülaosas ka kolde laes (radiatsioon ülekuumendi).Madalrõhu kateldes paikneb ülekuumendi kolde järel konvektiivses gaasikäigus (konvektiivülekuumendi)
Selle all mõistetakse auru isobaarilist kuumutamist küllastustemplt antud temperatuurini. .Põhiprotsessid veeauruga.Põhiprotsesse on neli: 1). Isohooriline protsess. Maht pr. jooksul ei muutu. Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v’/v2’’-v2’. 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=h2-h1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk
Laadimis- ja lossimistööde käigus saab mõnedele pakettidele osaks üsna karm kohtlemine, millega kaasnevad mehaanilised vigastused ja kvaliteedi langus. Kaubasaatja nõusolekuta ei tohi paketti osadeks jagada. Andmed paketi sisu kohta leiduvad kas käsitsi või arvutil kirjutatud ja paketile kinnitatud markeerimislehel. Saepuidu vead Kvaliteedivead Struktuurivead Seisukorravead Praod Oksad Vale kuivusaste Vaigusus Sinetumine Tõrv Muud värvimuutused Mädanik Mainitud struktuurihälbed on puude haigused, mis muutuvad vigadeks alles siis, kui puidust on saanud tooted. Oksad on puude elutalitluseks vältimatud. Sellest hoolimata vähendab suur okste arv puidu kvaliteeti. Suur oksasus võib osutuda saetud puidu suurimaks veaks.
moolerisoojus – C [J/(mol*K)]. Kahte viimast kasutatakse jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule peamiselt gaasiliste kehade puhul. juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia i on siseenergia u isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis ja rõhuenergia pv summa: i=u+pv J/kg. Entalpia antakse keha auru kuivusaste protsessi lõpul x=v1-v2’/v2’’-v2’. 1kg kohta. Entalpia on ekstensiivne suurus. Entalpia kui olekufunktsiooni määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Ideaalse gaasi entalpia sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: I=int.0st- t.ni.cpdt. Termodünaamilise keha entroopia s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe, mille Isobaariline protsess
Termodünaamilise delta s=int.1st-2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui keha termiliseks oleku- ehk karaktervõrrandiks nim. ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises väärtuse määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v'/v2''-v2'. tasakaalus oleva süsteemi termilised olekuparameetrid. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse 1. Ideaalsete gaaside olekuvõrrand on tuletatav moleku- nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks laarkineetilise teooria põhivalemist p=2/3n(mw 2)/2, kus temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). n- molekulide arv mahuühikus, m- gaasimolekuli mass, 15
v s 7. Põhiprotsessid veeauruga 1). Isohooriline protsess. Maht pr. jooksul ei muutu. Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v’/v2’’-v2’. 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2-I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Meh. töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1)
keemisrõhk. Tehakse vahet kuiv küllastunud auru ja niiske küllastunud auru vahel. Kuivaks auruks nimetatakse auru, mis ei sisalda absoluutselt vedelat faasi ehk kogu vesi on täielikult aurustunud. Niiskeks auruks nimetatakse auru, mis kujutab endast kuiva auru ja kuna vee mehhaanilist segu. Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega, mis tähistatakse X. Kus 1kg niisket auru sisaldab 0,85kg kuiva auru ja 0,15kg vett. Kui suur on kuivusaste X = 85% Parameetriteks, mis määravad ära kuiva küllastunud auru oleku on kas küllastus temperatuur või küllastusrõhk . Nende parameetritega on määratud vee olek keemise algmomendil (st. Küllastusolekus). Niiske auru olek on määratud üheaegselt kahe parameetriga.nendeks parameetriteks võib olla: 1. 2. 3. 4. 5. Kuiva küllastunud auru olek on väga ebastabiilne olek. Kuiva küllastunud auru kuumutamisel muutub ta ülekuumendatud auruks, samal rõhul
veetorukateldel need tavaliselt puuduvad. Veetorukatelde väikese suhtelise veesisalduse ja intensiivse aurustumise tõttu väikese läbimõõduga aurustustorudes on nõuded toitevee kvaliteedile ning katlavee töötlemisele tunduvalt kõrgemad kui leektorukateldes. VI – 3 Leek- ja veetorukatelde võrdlus - eelised ja puudused. Leektorukatlad. Eelised: 1.Seoses aurustuspinna ja aururuumi madalale koormusele suhteliselt kõrge küllastunud auru kuivusaste (x=0,97-0,98); 2.Vähene tundlikkus koormuse järsule muutustele seoses suure akumulatsioonivõimega; 3.Veetaseme muutused leektorukateldes on suure akumulatsioonivõime tõttu aeglased, ei vajata keerulist ning kiirelt toimivat automaatikat, vaid saab kasutada lihtsaid automaatregulaatoreid; 4.Suhteliselt madalad nõuded toitevee kvaliteedile; 5.Lihtne teenindada; 12 Puudused: 1
annaabi.ee 
