Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kuivõrd tõi pöörde Prantsusmaa ajaloos 1789. aastal alanud revolutsioon? - sarnased materjalid

revolutsioon, kirik, rgeim, jaks, ikidel, elulaad, moodustus, meeterm, korratus, iguse, bastille, paljudele, kaitsevad, kodumaad, uuendada, tiitlid, naks, ldine, esikohale, histamine, tsunftide, kodanlik, ehitisi
7
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piisk 1789 oli see, et kuningas tahtis tõsta makse ja selleks taheti teha uuendusi. See tekitas suuri vastuseise, eriti kui kuningas tahtis maksustadaka I ja II seisust. Selleks ,et makse tõsta tuli kokku kutsuda rahvaesindus ehk GENERALSTAAD 5. mai 1789. , et oleks legaalne see maksude tõstmine. Selle juures olid esindatud kõik 3 seisust. See mõte, et kehtestada maksud ka I ja II seisue inimestele kadus ruttu ära. Sellega jäi ainult üks eesmärk- suurendada III seisuse makse. Kõige enam oli genetalstaadis III seisuse inimesi(97%) proportsionaalselt rahvaarvuga. Kehtestati pm-te , et üks seisus saab anda ühe hääle. I ja II seisus olid alati ühel meelel, seega III seisusel tõsteti makse. ' Kokkuleppele ei jõutud, järgmis...

Ajalugu - Keskkool
70 allalaadimist
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

...muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed eraldi toimiva kohtuvõimu ees. Kui keegi meist sooritab väärteo, tuleb tal võrdselt kõigi kodanikega selle eest ka vastutada. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile nii loomulikud, et me tihti ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. *** Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos ­ `rahvas' ja kratos ­ `võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes `rahva võimul põhinev'. Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigus...

Ajalugu - Keskkool
44 allalaadimist
27
doc

UUSAEG

...võrreldes palgaarmeega ustavam. Need, kes olid sõjaväkke sattunud, pidid seal teenima kuni vanaduseni või invaliidistusemiseni. 4. Ametnikkonna kujunemine ­ et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid eelistati palgata eeskätt linnakodanike ja väikefeodaalide seast. Nad kujunesid absolutistliku kuningavõimu toeks. 5. Merkantilistlik majanduspoliitika ­ riigi rikkuse mõõdupuuks oli väärismetallide olemasolu, mida rohkem, seda rikkam. Et väärismetall riiki jätta, tuleb välja vedada palju kaupa ja sisse vedada võimalikult vähe. Järelikult tuleb võimutasandil toetada manufaktuuride rajamist e tootmist. Et vähe sisse vedada, tuleb kehtestada kõrged tollimaksud. Oluliseks muutus kolooniate omamine, kust hankida vajaminevat toorainet. ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat ­ Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema. T...

Ajalugu - Keskkool
266 allalaadimist
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

... jakobiinide silmis, kes teda jumaldasid, tundus 20. preriaalil a II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha (seda korraldas kunstnik J. L. David) ülepakutuna. Jäi mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui äraostmatu ise. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mismoodi mõjutas kuninga hukkamine Prantsusmaa välispoliitikat? 2. Millised muutused Prantsuse sisepoliitikas tõi kaasa kindral Dumouriez’ üleminek vaenlase poole? 3. Marat oli kahtlemata süüdi väga paljude inimeste surmas. Miks ei saanud Charlotte Corday’st oma aja Jeanne d’Arc? 4. Kuidas mõjus Marat’ tapmine Prantsuse sisepoliitikale? 5. Paljud ajaloolased väidavad, et 1793. a hakkas Suur Prantsuse revolutsioon õgima oma lapsi. Too näiteid! 6. Kuidas said jakobiinid jagu kodusõja ohust provintsis? 7. Kes olid sans-culotte’id? Kuivõrd nad mõjutasid poliitilisi sündmusi jakobiinide diktatuuri päevil? 8. Miks toetas siiski enamik talupoegi jakobiinide poliitikat? 9. Kas lõhenemine jakobiinide endi hulgas oli paratamatu? Põhjenda. 10. Mis saanuks Prantsuse Vabariigist ilma jakobiinliku terrorita? 11. Mida poleks Robespierre tohtinud ühegi hinna eest teha? 12. Millise Eesti erakonna juhtfiguurid tituleerisid end lähiminevikus äraostmatuiks? Mida arvad äraostmatutest poliitikas? VIII 9. TERMIDOORI RIIGIPÖÖRE JA TERMIDOORLIK VAHEVALITSUS Jakobiinide diktatuur oli jooksnud ummikusse. Äärmuslased olid küll kõrvaldatud, kuid kõrvaldatud olid ka kõige helgema peaga poliitikud. Ka allesjäänud jakobiinidest Konvendi saadikud polnud oma julgeolekus enam kindlad. Robespierre võis iga hetk süüdistada ka neid. Samas tähendas vana režiimi taastamine neile veelgi kindlamat hukku. Aeg oli igati küps...

Prantsuse Revolutsioon - Keskkool
20 allalaadimist
3
docx

Prantsuse revolutsioon

...haselt on Napoleon võrreldes teistega kõige tähtsam Kontinentaalbl. kuulutati Ingl nõrgestamiseks. Ingl sõltus sisseveetavast toorainest. Miks Napoleon ei kuulutand end keisriks kohe pärast 18. Brümääri pööret? Vabariigiaegsed arusaamad oleks veel tugevad ja au sees ja keisrivõimu väljakuulitamine oleks tähendanud Napoleoni autoriteedi langust. Napoleonil puudusid struktuurid, kudias oma võimu teostada. MÕISTED Assignaat-revolutsiooni aegne paberraha Asutav Kogu- Rahvuskogu ümbernimetus, millega rõhutati soovi luua uus kord Bastille' kindlus- oli 14.- 18. sajandil kindlus Pariisis, mida kasutati ka vanglana Departemang-suurim administratiivterritoriaalne üksus(maapiirkond) Direktoorium-valgekaartlikud valitsused,kes toimisid imperalistlike interventide käsilastena Generaalstaadid- olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke. Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rah...

Ajalugu - Keskkool
77 allalaadimist
95
doc

Mein Kampf

...je nende kodumaa ülevusest nende rahva kultuuri- ja kunstielu kõikides valdkondades ja mis lõi neile meeldiva tunnetuse kuuluda nimelt selle jumalast väljavalitud rahva hulka? Kas nad on mõelnud sellele, kuivõrd see uhkus oma isamaa üle sõltub sellest, et neil oli reaalne võimalus tutvuda tema ülevusega kõikides eluvaldkondades? Kas mõtlevad meie kodanlikud kihid sellele, kui naeruväärselt väikeses ulatuses on loodud sellised reaalsed eeldused meie "rahva" jaoks? Ärgu esitatagu meile seda argumenti, et "ka teistes maades on lood samasugused", kuid "ikkagi" seal tööline peab oma kodumaad kalliks. Kui see olekski nii, ei õigusta see veel meie endi tegevusetust. Kuid see ei ole nii, kuivõrd see, mida me prantslaste juures, näiteks, nimetame "sovinistlikuks" kasvatuseks, ei ole tegelikult midagi muud kui vaid Prantsusmaa ülevuse piiritu rõhutamine kõikides kultuurivaldkondades või, nagu prantslastele meeldib öelda, "tsivilisat-sioon". Noort prantslast ei kasvatata mitte "objektiivsuses" vaid kõige subjektiivsemas mõttes, mida võib endale ette kujutada, kõigeks selleks, et see peab esile tõstma tema kodumaa poliitilist või kultuurset ülevust. Muidugi peab selline kasvatus kuuluma vaid kõige üldisemate ja tähtsamate küsimuste juurde ja kui vaja, tuleb selles suhtes mälu vahet pidamata treenida, et maksku mis maksab esile kutsuda vastav tunne rahva seas. Kuid meil me mitte ainult et ei kaota võimalust teha midagi vajalikku, me lammutame veel sellegi vähese, mida õn-neks saame teada koolis. Kui puudus ja õnnetus ei tõrjunud rahva mälust välja kõiki parimaid minevikumälestusi, siis me püüame poliitiliselt ikkagi mürgitada seda niivõrd, et ta need unustaks. Kujutage endale vaid konkreetselt ette: ...

Saksa ajalugu -
11 allalaadimist
22
doc

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused

...õus Ajutist Valitsust toetama vaid juhul, kui see kiidab heaks tema tegevuse. 14. märtsil andis Nõukogu välja Armee Käsu Nr.1, selle käsu järgi pidid sõdurid saatma oma esindajad Petrogradi Nõukokku ning valima endi seast komiteed, mis pidid hakkama üksusi juhatama ja vaid Petrogradi Nõukogu käskudele alluma.29 Seega pidi Ajutine Valitsus ka oma kontrolli armee üle jagama Petrogradi Nõukoguga, mis oli sõja jätkamisele suuresti vastu. Petrogradi nõukogu ei julgustanud sõjaväelasi võitlema ning sõdurite võitlustahe ja -moraal kukkus senisest madalseisust veelgi. Ajutine Valitsus otsustas sellegipoolest sõda jätkata, kuna nad uskusid, et kui sõda võidetud saaks, saaksid nad lõpuks endale võita ka rahva enamuse toetuse. Lisaks lootsid nad täita omale võetud rahvusvahelisi kohustusi Liitlasriikide (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) ees, ning lootsid endale saada ka Konstantinoopoli. Ja kuigi sõjavägi oli sõjast väsinud ja võitlustahe kadunud, võideldi mitmeid suuri lahinguid veel ka mais ja juunis. Suveks oli tegelikult riigi majandus juba sõjatekitatud suure pinge all väändumas. 1917. aasta I pooles langes kütuse ja toormaterjali toodang kolmandiku võrra ja tehaste kogutoodang langes 36%, võrreldes eelneva aastaga30 Alates juunist hakkasid toimuma terves Venemaa poliitilises elus suured muutused. Mitmed mõõdukad sotsialistid võtsid osa Ajutisest Valitsusest. Kerenski, kes oli Sotsialistliku Revolutsioonilise Partei juhtfiguur, sai endale peaministrikoha. Ta küll saatis halvasti varustatud sõdureid lahingusse edasi, kuid ta kutsus ka mensevikke oma administratsioonist osa võtma. Sellega said nii Sotsialistlikud Revolutsionäärid kui ka mensevikud lõpuks rahva pahameele osaliseks, sest nendega seostus ...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
40
docx

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

...Eesti II maailmasõja vahelised suhted. Need võib jagada omakorda kaheks: Hitleri võimuletulekust Inglise-Saksa mereväelepinguni (1933-1935) ning merväelepingust II maailmasõjani või õigemini Molotov-Ribbentropi paktini. Natsid eitasid Balti riikide iseseisvust, seda väljendas ka nende häälekandja, mida toimetas Eestist pärit Alfred Rosenberg. Eesti võttis omalt poolt selge Saksa vastase hoiaku. 1933 tuli Hitler võimule. 1933 hakkas tegema lähenemiskatseid Eestile. Et ohtu Eestile kujutab vaid N.L. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal aga tekitas Eestis vastakaid arvamusi. Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased. 1933 astus Saksamaa samme majanduslikuks lähenemiseks Eestile ja Lätile. Eesti leidis aga, et natsionaalsotsialiste ei saa usaldada, et iga erisoodustuse eest soovib Saksamaa vastu peatselt poliitilisi järeleandmisi. 1933 mõisteti Saksamaal, et pinge Leeduga Klaipeda küsimuses võib viia Balti liidu loomisele. Ei soovitud, et Eesti ja Läti toetaksid Leedut Klaipeda küsimuses - nii võinuks Balti liit muutuda Saksamaa vaenulikuks. Eesti teatas, et ei soovi sekkuda ei Vilniuse ega Klaipeda küsimusse. Eesti küsis Saksamaalt, et kuidas see suhtub Balti liidu moodustamisse, vastus oli, et kui Eesti on valmis loobuma Bri...

Ajalugu -
7 allalaadimist
94
doc

Läti ajalugu

...uramaa maapäeval käisid kohale aadli esindajad (vt eelmine loeng), siis Liivimaa maapäeval käisid kõik rüütelkonna liikmed. Korraliselt käidi koos – esialgu iga 3a järel, hiljem igal aastal. Maapäevade vaheajaks valiti 12 maanõunikku (eluaegne tiitel) – maanõunike kolleegium, teostasid igapäevast kubermangu juhtimist. Rüütelkonna eesotsas täiendavalt veel maamarssal, kes valiti samuti maapäeval (ei olnud eluaegne tiitel, võidi ümber valida igal maapäeval). Talurahva olukord esialgu võrreldes varasemaga ei muutunud, kui, siis halvemaks – kõrged maksukohustused, teotöö mõisapõldudel jne. Kuna Rootsi riik oli vahetpidamata kellegagi sõjajalal, siis veel erakorralised kohustused – vägede majutamine, varustuse transportimine, küüdikohustus, mitmesugused erakorralised maksud. Kuivõrd Rootsi riigi maavaldus oli vaid mõnikümmend adramaad kogu Põhja-Lätis ja eramõisate maavaldused aina kasvasid, siis suurenes ka talurahva isiklik sõltuvus – kohtupidamisõigus, karistamisõigus, võis talust minema ajada, müüa, põgenenud talupoegi nõuti tagasi jne. Kohaliku Liivimaa rüütelkonna mõjuvõim oli kõige suurem 1650-1670. alguseni, Kristiina ja talle järgnenud Karlide valitsemisaastatel. Karl XI oli ju saanud troonile nelja-aastase lapsena. Aga 1670. aastatel hakkas Karl XI oma võimu tugevdama, ühtlasi ka rüütelkonna võimu kärpima, ennekõike oli selleks aluseks mõisate reduktsioon – läänistatud mõisavalduste tagasi võtmine riigi kätte. Peamise põhjusena on nähtud Rootsi riigi finantsseisu: sõjad nõudsid üha enam finantse, aga kuna praktiliselt kõik maad olid ära läänistatud, siis sealt sissetulekut ei saadud. Fiskaalses mõttes see r...

Ajalugu - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

...unes teine juhtiv asutus, juhtimisele pretendeeriv asutus. Nõukogu ise oli pol amorfne, TK oli algusest peale pahempoolne, lõviosa sellest moodustasid esseerid, sotsdem, rahvasotsialistid jne. Hakkas ellu viima vasakpoolsete erakondade pol joont. TK esimeheks sai Nikolai Tšheidze, grusiin, tema asetäitjaks esseer Aleksander Kerenski. Mõlemad mehed ja lisaks liikmeid olid samas ka Riigiduuma liikmed või ka Ajutise Komitee liikmed. Riigiduuma AK tegeles ennekõike riigivõimu üle võtmise ja organiseerimisega, Petr TSSN keskendus ennekõike Petr linnale, saatis oma esindajad sõjaväeosadesse, tööstusettevõtetesse jne, korraldas korrapidamist linnas jne. Hakati organiseerima rahvamiilitsat, tegeleti toitlusküsimuse lahendamisega jne, võiks vaadelda kui munitsipaalvõimu, kohalikku omavalitsust. Samas kuivõrd Riigiduuma AK ja Petr TK olid algusest peale tihedalt seotud, on loomulik, et alustati koheselt läbirääkimisi võimu tulevase korralduse üle, kokkuleppel 2.märtsil moodustati Vm Ajutine Valitsus. Uus valitsuskabinet, kes pidi olema pol vastutav Riigiduuma ees. Koalitsiooniline valitsus, tuumik kadetid ja oktobristid, valitsusjuhiks sai vürst Georgi Lvov Kadettide hulgast, Pavel Miljukov sai välismin-ks, oktobristide liider Kutškov sai sõjaministriks jne. Vasakpoolsetele tehti ettepanek valitsusse tulla, eelistasid üldjuhul jääda Petr nõukogu tasemel tegutsema. Valitsusliikmete hulka läks Kerenski, esseer, kellest sai justiitsminister. 2.märtsil veel üks oluline muudatus- keiser Nikolai II oli rahutuste alates trad-lt pealinnast eemal Magiljovis, saades teada pealinnas toimunust, püüdis tagasi pöörduda, aga Petr üldstreik oli raudteede kaudu levinud mujale Vm-le, ei...

Ajalugu - Tartu Ülikool
53 allalaadimist
32
pdf

Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu

...ma sõda Venemaaga. Atlandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Balkani poolsaar kujunes 20. saj algul Euroopa püssirohutünniks. Puhkes 2 Balkani sõda 1912-1913. a. 1) Türgi tahtis oma positsiooni taastada. 2) Austria-Ungari tahtis Serbiat endale. 3) Venemaa tahtis oma mõjuvõimu suurendada.. -------------------------------------------- Maailm​ oli tugevalt Euroopa-Keskne ning Ameerika Ühendriigid ja Jaapan olid vanade suurriikide kõrval alles uustulnukad.Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on euroopalikud ideed ning väärtushinnangud. Ühendriigid põlvnesid silmnähavalt Euroopast, Jaapani tugevus sõltus aga sellest, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas. Küik see näitas, et Lääs dikteeris oma taher peaaegu kogu inimkonnale, läänelikud tarbeesemed, mood tungis kõikjale. Oli ka neid kes neist saavutustest veel midagi ei teadnud. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Moesõnaks sai progress- madalamalt arengutasemelt kõrgemale. 2. Kohtuvõim Eestis Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud mandri kohtusüsteemi alusel. Kohtusüsteem on kolmeastmeline: 1) Maakohus, mis on kõikides maakeskustes 2) Ringkonnakohus- Jõhvi, Tallinn, Tartu 3) Riigikohus- Tartu Maakohtus ​arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke küsimusi. Halduskohtus arutatakse haldusküsimusi- s.o inimese, ettevõtte ja riigivahelisi suhteid. Apellatsiooni korral suundutakse maakohtust ​ri...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
34
doc

Uusaeg

.... Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ­ ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu ­ odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn Uus-Prantsusmaa ­ 1763 kui ka San Domino ­ 1804 ­ loodi Haiti riik, võimul endised neegerorjad. Võitis: Alzeeria. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar ­ Venezuela, Columbia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin). Hispaaniale jäi ainult kolm peamist koloniaalvaldust- Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Kuubast sai Hispaaniale kõige tulusam koloniaalvaldus. 1822 Brasiilia iseseisvus. 1760-1830 Euroopa uusaja esimene koloniaalekspansiooni etapp. Selle märksõnaks valduste hõivamine aasias, eelkõige SB poolt. Kuigi SB kaotas oma valdused põhja- ameerikas, siis kiiresti selle asemele saavutati valdused aasias. SB jõudis tänapäeva Sidneysse (Botany Bay 1788). Peamiseks briti koloniaalvalduseks sai aga India. East India Company (1600-1833-1858-1874) ­ äriline kompanii, teiselt poolt üritas SB selle läbi oma võimu teostada. Ida-...

Ajalugu - Tartu Ülikool
285 allalaadimist
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

...8. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) ­ võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ­ ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks peetakse ka Paracelsust paarsada aastat varem, tänu tema kirjutistele erinevate kutsete ­ nt kaevurite ­ haigustest.) Tugevnes materialistlik, toonaste teaduste poolt seletatud, kontseptsioon. Räägitakse prantsuse materialistlikust koolkonnast. Viimasele andis hoogu kindlasti R. Descartes'i filosoofia. Inglismaal paneb Y. Hunter aluse eksperimentaalsele patoloogiale. Prantsusmaal luuakse kirurgide kool paralleelselt ülikooli meditsiiniteaduskonnaga. Ajastule (nagu enamusele ajastutele meditsiiniloos) on iseloomulik kahe paralleelse lähenemise (materialistliku ja idealistliku) olemasolu maailma seletamisel. Kuigi oli tormiliste teadussaavutuste periood nii keemias kui füüsikas jne, ei toimunud kohe selget murrangut materialistlike mõtteviiside kasuks ­ võis ju uskuda ja usutigi, et neidsamu keemilisi või füsioloogilisi protsesse kutsuvad esile hoopis teatava 29 ,,elujõuga" seotud jõud. (Oli teatavaid, just sellisest mõtlemisest alguse saanud, probleeme nt Newtonigi teooria retseptsiooniga ­ kuidas muidu kui metafüüsikat appi võttes saakski seletada niivõrd ,,käegakatsutamatut" asja, nagu gravitatsiooniteooria...) 18. sajandit on peetud edukate (meditsiini)praktikute kuldseks ajastuks...

Meditsiini ajalugu - Tartu Ülikool
47 allalaadimist
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

...ate languse doorlaste sissetung Kesk-Kreekast Peloponnesose poolsaarele ja mõned teised sellega seonduvad ränded. Doorlased, keda pärimuse järgi juhtisid Heraklese järeltulijad, olid üks kreeka murdegruppe, mis näitab, et pärimus kujutas toonaseid rändeid kreeka hõimude piirkonnasisese ümberpaiknemisena. Osa doorlasi rännanud Peloponnesoselt edasi Egeuse mere lõunapoolsetele saartele, sealhulgas Kreetale. Doorlaste sissetung omakorda olevat põhjustanud varem valitsenud dünastiate pagemise Kreekast Anatoolia läänerannikule, mille aristokraatlikud suguvõsad olid hiljem veendunud, et põlvnevad muistsetest Mükeene ja Pylose valitsejatest. Paraku pole selge, millisel määral kreeklaste pärimuslik pilt muistse kangelasajastu langusele viinud rännakutest tõele vastab. Mükeene tsivilisatsiooni langus tähistas Kreeka ajaloos teatud kultuurikatkestust. Tsivilisatsiooni uus esiletõus leidis aset alles 9. sajandist alates. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. ­ 6. saj.) Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. ­ 9./8. saj.). 12. ­ 11. sajandi katastroofilaine tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: lossid jäeti maha, lineaarkiri kadus käibelt (ainult Küprosel püsis ta veel sajandeid), elanikkonna arvukus ja ühiskonna sotsiaalne kihistatus vähenes drastiliselt ning varem tihedad kontaktid idamaadega kahanesid miinimumini. Kirjalikke allikaid sellest ajast ja järgnevatest sajanditest meil pole, kui mitte arvestada väheseid müüdilaadseid lugusid sootuks hilisematelt antiikautoritelt. Arheoloogilise leiumaterjali tagasihoidlikkus aga maalib pildi toonasest Kreekast kui üsna hõredalt asustatud ja l...

Ajalugu -
22 allalaadimist
120
docx

20.-21. sajandi kunst

... eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega. *Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. *1926. aasta detsembris suri Monet 86-aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana *Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. Aastal Monet kui visuaalteadlane! Teda huvitasid eelkõige õhuprotsessid. Ei maalinud niivõrd katedraali kuivõrd õhtustikku, atmosfääri. Teda huvitas, kuidas värvid muutusid sõltuvalt ilmastikust ja kellaajast. Maalis justkui õhku. 2. Marcel Duchamp * prantsuse-ameerika kunstnik *pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. Duchampi 1917 loodud tööd "Purskkaev" loetakse sageli esimeseks postmodernistlikuks kunstitööks *Marcel Duchamp oli Prantsuse avangardistlik kunstnik, kes oma nn. ready-madeobjektidega seadis esimesena kahtluse alla piirid kunstiteoste ja igapäevaste esemete vahel. Duchamp tegi koostööd nii dadaistide kui sürrealistidega. Hiljem on teda peetud esimeseks postmodernistiks, kuna kogu oma andekuse kiuste suhtus ta kunsti silmapaistva hooletuse ja mängulisusega. Duchampi varajased futuristlikud maalid: Kurb noor mees rongis. 1911 Trepist ...

Kunstiajalugu -
50 allalaadimist
116
doc

Vanaaeg

...I poolest jooginõu, karikas, ja seal on kirjutatud et olen Nestori karikas. Tekstide puhul on näha et nad on ebaprofesionaalselt kirjutatud, galliograafiat pole tunda , enam vähem iga üks kes oskas see kirjutas, märk mis näitab et kirja oskus levis suhteliselt laialt.Kuidas pidi kirjutati see oli kõigi enda teha. Levinud oli härja jooks- bustrophedon, edasi ja tagasi . Üks rida ühtepidi teine teistpidi.Laialdasest levikust annab märku see et varajasest ajast on leitud ka mujalt väljaspoolt kreekat , lõuna- egiptuses. Nüüd said alguse saada ka kirjalikud allikad. Saavad alguse 8 saj .järgneb arhailine periood, selle kohta pole meil mitte ühtegi allikat sellest samast perioodist pärit mis jutustaks selle ajaloo sündmustest pole säilinud. 8-6 saj pärineb tekste küll, aga need tekstid on kuivõrd pikemad ulatuslikumad tekstid on luule tekstid, mis valdavalt ei tegele arhailise ajaloolis poliitilise sündmustikuga. See luule on nüüd omakorda jagatav 2: eepiline luule – ta on heksameetrilises värsimõõdus ja teine on lüürika.(lüürika saatel või vilepilli saatel või siis kitara saatel.)Lüüral oli kilpkonnast kõlakast ja kitara oli puust ja esinduslikum. Eepilise luule ja lüürika funktsioon suurtes piirides oli erinev, eepika oli valdavas osas kangelas eepika ja pühendunud kaudsetele ja kunagistele kangelastele, lüürika oli pühendatud aristokraatlike autorite tõekspidamiste ja tunnete avaldamiseks. Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi. Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded. Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see...

Ajalugu -
40 allalaadimist
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

...kkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) ­ suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu Imperialism ­ riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism ­ marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil: o Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia) o Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina) o Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara) o Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika) o 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad o Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu o SM jäi kolooniate hõivamisega hiljaks, sest riik ühendati liiga hilja (oli noor suurriik) Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega joolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi Euroopa tsivilisatsioon ­ juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territoori...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
64
docx

Majandusajaloo kontrolltöö

...¼ha rohkem tootma, suurendama ühiskonna rikkust. Mingi maa või rahva kogutoodang võib suureneda kas töö tõhustamise või tööhulga suurenemise teel. Töö tõhusus omakorda sõltub tööliste oskuste ja vilumuste kasvust ja /või täiustatud masinatest ning seadmetest. Pole oluline, kas toodang suureneb põllumajanduses või tööstuses, oluline on see et ühiskonna rikkus kasvaks. Tööjaotus suurendab toodangut kolmel põhjusel: • iga tööline saavutav suure vilumuse ja osavuse tehes väheseid liigutusi korduvalt; • aega säästetakse selle tõttu, et tööline ei pea minema ühest (töö)kohast teise; • kerge on kasutada masinaid, kui tööline sooritab vähe tööoperatsioone. Tootmise ainsaks eesmärgiks on tarbimine, seepärast tuleb tootjate huvisid arvestada ainult niivõrd, kuivõrd seda nõuavad tarbijate huvid. Tarbijate huvide arvestamisel peavad tootjad lähtuma olemasolevatest piiratud ressurssidest ja tootma ainult neid kaupu, mida tarbijad ostavad. Kapitalistliku majandussüsteemi uurimist alustas A. Smith inimesest kui indiviidist. Individualism on ühiskonnakorra alus, mis loob omanike sotsiaalse koosluse. Kuigi inimene on oma olemuselt egoist, ei suuda ta üksi kõiki tarbeid rahuldada. Kuid ühiskonna liikmed ei abista üksteist lähtudes kaastundest või heatahtlikkusest, vaid omakasust. Loomulik ja ratsionaalne vorm, mille kaudu inimesed saavad üksteist aidata, on vahetus. Smith ei ütle kordagi, nagu oleks inimeste käitumise aluseks ainult omakasu, vaid ta väidab, et omakasu ajendab inimest palju tugevamalt ja järjekindlamalt kui lahkus, altruism või märterlus. Smith on kindel, et ühiskonna liikmed ei abista üksteist kaastundest või he...

Majandusajalugu - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
13 allalaadimist
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline armee........................................................................................................................................ 9 Muutused sõjaväes.............................................................................................................................. 12 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 18 Telekommunikatsioon ................................................

Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist
8
doc

Absolutism

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähenda...

Ajalugu - Põhikool
89 allalaadimist
9
doc

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

... milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid loovutama need alad, kus elavad sakslased, slovakkia lääneosa ja kandis nime Sudeedimaa ja neid nim sudeedisakslastest, nad polnud tegelt kunagi saksamaal elanud, elasid enne Austriaungaris. Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tsehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis. Tsehhoslovakkia oli valmis sõdima, aga lääneriigid sõda ei tahtnud ja jällegi nad otsustasid Saksamaa nõudmistele vastu tulla. Nimelt 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osalesid Sm, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa. Seal otsustati, et Tsehhoslovakkia peabki Sudeedimaa loovutama Saksamaale. Ülejäänud riigid lubasid siis ülejäänud Tsehhoslovakkia iseseisvust garanteerida. Inglise peaminister oli kindel, et need järelandmised, mis seal tehti, aitavad garanteeria rahu. Seda kuivõrd vähe tegelt Ingl ja Pra garantiid väärt olid ,seda oli näha märtsis 39, nimelt okupeeris siis Sm kogu selle TsSlo osa, mis oli asustatud Tsehhidega. Ida osas, kus elasid peamiselt slovakid , seal loodi Slovaki vabariik ja see oli pmst Sm vasallriik. Itaalia hõivas ka Albaania. Ehk siis kadusid kolm riiki, Austria, Tsehhoslovakkia ja Albaania. Järgmisena asus Sm esitama nõudmisi Poolale. Et Sm saaks täitsa vabalt kasutada neid maanteid ja asju, mis asusid Poola koridoris. Peamine propaganda jälle, et kiusatakse taga seal olevaid sakslaseid. Nüüd lõpuks lääneriigid ei olnud vastu tulema neile nõudmistele. Inglis...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...eridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan. Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. 1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Prantsusmaale. 1898­1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor (1935). 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu hinnatud põhimõtteliseks ning teravaks, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise gigantse heitlusena. Ajalehtede sisu näib siiski olevat suhteliselt sarnane, mõlemad toetasid tugevalt Eesti rahvuslikku liikumist ning pöörasid suurt tä...

Ajalugu - Keskkool
189 allalaadimist
18
docx

RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933

... naela kullasisaldusest ja -standardist tehti 19. septembril. Naelsterlingi kurss kuldvaluutade suhtes langes peaaegu kohe 25 protsenti, kuid sama suure eelise sai Briti väliskaubandus. Inglise majandus sai aga ekspordieelise ning hakkas juba 1932. aastast kosuma. Uus algus Inglismaal põhjustas rahvusvahelise depressiooni teravnemise. Suurbritannia kullastandardist loobumise psühholoogilised kajastused olid tohutud; naela langus tähendas rahvusvahelise rahandusmehhanismi kokkuvarisemist. Suurem osa Suurbritanniaga tihedamates suhetes olnud riike loobusid järgnevatel kuudel samuti kullastandardist. 1932. aasta lõpuks tõusis 1929. aasta algusest kulla suhtes oma vääringu odavamaks lasknud riikide arv 32 ni. Ühtsest suhtumisest aga oli asi kaugel. Euroopa rahanduslikult tugevamatest riikidest devalveerisid Prantsusmaa, Sveits ja Holland oma vääringu alles 1930. aastate teisel poolel. Rahvusvahelise finantssüsteemi murdumine seadis tohutu surve alla maad, mis olid jäänud kindlaks kullastandardile; nende valuutad jäid üleväärtustatuteks peamiste võistlejate vääringute suhtes. Nominaalselt kullaalusele jäänud riigid Euroopas kitsendasid Saksamaa ja Austria eeskujul kõikvõimalike piirangutega kulla ja valuuta liikumist, et mitte kullast ja välisrahast tühjaks joosta. Sisse- ja väljaveo tasakaalu säilitamiseks kalduti kasutama meeleheitlikke abinõusid: valuutakontroll koos või ilma tollide tõstmiseta, impordikvootide laiendamine jms. 1931. aasta lõpuks oli valuutakontroll jõus kahekümnes riigis; impordilitsentsid olid kehtestatud üheksas. Nimekiri riikidest, kes tõstsid järsult tollitariife, oli hoopis pikem. Majandusele eriti pärssivaks kujunes olukord, kus devalveerimata rahaga maa tavapäran...

Majandus -
8 allalaadimist
13
doc

Valgustusajastu

Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .......................................................

Ajalugu - Keskkool
57 allalaadimist
11
odt

I maailmasõda

KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress ­ 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm ­ juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism ­ vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia ­ Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv ­ 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan ­ Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostami...

Ajalugu - Keskkool
86 allalaadimist
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

...oos andmetega teistest allikatest pakuvad need aga uurimisainesena kvalitatiivset interpreteerimist ja üldistamist vajava kogumi ning nende abil on võimalik restaureerida meie mälust kustuma hakkavaid või juba kustunud sündmusi. See on seda tähtsam, et sõjakeerises on sageli suur osa meile olulisi sündmusi kajastavaid dokumente koos sündmuspaikadega hävinud (Narva, Tartu). Nende kaleidoskoopiliste kildude abil osutub siiski võimalikuks ka teatava tervikpildi saamine. Kuna selle fookuses on siiski üksikud juhuse poolt valitud momendid ja sündmused, jääb siia paratamatusena mõningaid küsitavusi. 14 1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED Käesoleva uurimuse eesmärkideks on välja selgitada: ƒ kuidas ja mis kanaleid pidi jõudis džäss Eestisse ning kuivõrd see siin levis; ƒ mis asjaolud soodustasid ja mis takistasid džässi levikut ning akulturatsiooni; ƒ millist mõju avaldas džäss Eesti 20. sajandi I poole (muusika)kultuuri üldpildile; ƒ milliseks kujunes džässi ja popkultuuri vahekord; ƒ kas džäss kujunes Eestis vaadeldaval ajajärgul kontsertmuusikaks; ƒ kas meil kujunes välja rahvuslik džäss. Eesmärkide täitmisel oli seega kesksel kohal kõikvõimalike džässiga seonduvate andmete kogumine ja dokumenteerimine võimalikult usaldusväärse andmepanga loomiseks. Esmased ülesanded olid: ƒ džässorkestrite/-ansamblite levikuala kaardistamine, nende isik- ja pillikoosseisude, reper- tuaari, stiililise suundumuse ning mängutaseme väljaselgitamine; ƒ raadio, kino, heliplaatide ja nootide mõju uurimine džässi levikule; ƒ tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine; ƒ avaliku suhtumise ja se...

Muusika ajalugu - Tallinna Ülikool
8 allalaadimist
40
docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

...kat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalin arvas et vägivald on loomulik riigis. Töövihik 1. Nõukogude riigi loomine Valitsus: Rahvakomissaaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülemaailmne Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus 1918. Aastast: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik 9 NSV liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga – Kaukaasiat 2. Vasta küsimustele 2.2. Miks sekkusid vene kodusõtta välisriigid? Sest Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid. 2.3. Mis asjaoludel õnnestus nõukogude võimul püsima jääda? Punaarmee, kes suutis sisemisele ja välisele survele vastu seista 2.4. Kuivõrd edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel? Täiesti edutud, sest nad ei saavutanud sellega midagi. 3. Kuidas sai Stalinist NSVL-i ainuvalitseja? Ta alistas/vallutas kõik oma vastased, et saada ainuvalitsejaks. 4. Miks loobuti 1920. Aastate lõpus NEP-i poliitikast? Sest venemaa pidi muutuma lühikese ajaga tööstusriigiks. Loobuti ühtsest majanduse arengust. 5. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk? Eesmärk oli eraomand kaotada ja talupoeg allutada täielikult riigile ning vili kätte saada talt tasuta. 6. Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat? Sest nad ei saanud selle vastu midagi teha, kuna neil polnud piisavalt võimu. 7.Fašistlik Itaalia Õpik 1. Miks Esimese maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Kuna nad ei suutnud näidata erilist sõjal...

Ajalugu - Keskkool
61 allalaadimist
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

...saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid, alates Pharamond'ist *: siin on logelejaid kuningaid lõtvade käsivartega ja mahalöödud silmadega, vahvaid ja sõjakaid kuningaid julgelt taeva poole tõstetud pea ja kätega. Edasi näeme pikkade, teravate kaarakende tuhandevärvilisi ruutusid, peenemaitseliselt nikerdatud uksi lahedaks väljapääsuks. Kõik need võlvid, sambad, seinad, piidad, paneelid, uksed ja skulptuurid on ülalt alla kaetud toreda kuldse ja sinise värviga, mis juba tol ajal oli veidi tuhmunud ja mis issanda aastal 1549, mil du Breul seda traditsiooni tõttu veel imetles, peaaegu tervena oli kadunud tolmu ja ämblikuvõrgu alla. Kui nüüd kujutleda seda päratu suurt pikergust saali jaanuaripäeva hämaras valguses, tulvil kirjut ning lär-mitsevat rahvast, kes piki seinu triivis ja seitsme samba ümber keerles, siis võib ehk juba saada mingi ebamäärase kogupildi, mille huvitavaid detaile me veel täpsemalt ka...

Kirjandus - Keskkool
82 allalaadimist
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

...nna idee lõppes 1929. aasta majanduskriisiga. Le Corbusier` arhitektuur Le Corbusier [lö korbüzj'ee] (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 ­ 27. august 1965) oli üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekte, funktsionalismi rajajaid. Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, kavandas ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkassvõimaldab vaba fassaadikujundust. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandzabi osariigi pealinna Chandgarhi. *Mahtu maast lahti tõstev piotis, * Vaba fassaadikujundus tänu raudbetoonkonstruktsioonile, *Lintakem, *Vaba põhiplaan, kaldtee, *Lamekatus ja katusead. Mason Cook, Villa Meyer, Graches´i Villa, Poissy Savoye Villa, Mason Dom-Ino. missioonitundega, oluline arhitekt moodas arhitektuuri 5 punkti: maja toetub postidele naitab kergust, vabaruum autodele katusaed vaba plaan lintaken nagu filmilint vaba fassaad ei soltu konstruktsioonist ...

Arhitektuuri ajalugu - Tallinna Tehnikaülikool
15 allalaadimist
21
doc

Venemaa 1917-1953

...Kiievi, veebruaris Rostovi ning tegid märtsis sakslastega rahu. Esialgu tundus, et bolsevikud ongi võitnud (Kaledin lasi end maha, olles kaotuses kindel, Kornilov sai aprillis surma), ent Antanti sekkumine ja Bresti rahu ebapopulaarsus enamuse mittebolsevike seas võimaldasid uute kampaaniate alustamist. Kaukaasias võeti võim bolsevistlikult Bakuu kommuunilt (26 komissari lasti hiljem maha). Teine tagasilöök tabas bolsevikke seoses Tsehhoslovakkia Leegioniga, mis oli moodustatud sõja ajal peamiselt tsehhidest, kes soovisid oma maad Austria-Ungari keisririigist iseseisvaks muuta. Tsehhoslovakkia Leegioni eesmärk oli seega sõja jätkumine kuni Austria-Ungari ja Saksamaa lüüasaamiseni. Bolsevike valitsus pakkus võimule tulles neile varianti, et tsehhid saavad lahkuda läbi Siberi ja Vladivostoki Venemaalt ning minna Prantsusmaale, kus nad saaksid austerlaste vastu edasi sõdida. Peale Bresti rahu tuli bolsevikel aga leegion desarmeerida, see tsehhidele ei meeldinud ning nad võtsid relvad hoopis neile järele saadetud boolsevikelt. Seejärel langes tsehhide kätte sisuliselt kogu Siber Uuralite ja Vladivostoki vahel, veidi aega peale tsaaripere tapmist bolsevike poolt vallutasid tsehhid ka Jekaterinburgi. Kuigi Trotski juhitud uus Punaarmee suutis Leegionit ida poole tõrjuda, jäi see ometigi üheks suuremaks ohuks bolsevike valitsusele. Peale I maailmasõja lõppu novembris 1918 ei olnud 9 neil enam ka põhjust Prantsusmaale austerlaste vastu sõdima minna, nii et Antantil puudus motivatsioon neid aidata. Lõpuks lahkusid tsehhid Vladivostokist alles 1920. aastal. Septembris 1918 kohtusid bolsevikevastased valitsused Uf...

Ajalugu - Keskkool
76 allalaadimist
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

...eid arenguid Prantsuse revolutsiooni (1789) mõjudega, on ka kritiseeritud. Asi nimelt selles, et patsiendikeskse arstiõppe (kliinilise õppe) üheks alusepanijaks oli olnud juba Boerhaave Leidenis 17. sajandi lõpul. Siis võeti kasutusele ka termin kliinik (kr. k ,,voodi"). Arstiõppe minek haiglasse toimus kahesuunaliselt ­ ühelt poolt otsisid ülikoolid enestele praktikabaase ning lõid sidemeid olemasolevate haiglatega. Teisalt tabasid haiglad ise soodsat konjunktuuri, ning asusid läbi viima erinevaid kursusi, mis mõnikord kasvatasid asjassepuutuvatest haiglatest hiljem isegi uued ülikoolid. (Üliõpilaste haiglasse (voodi kõrvale) toomises oli ka oma vaheastmeid ­ 18. saj keskpaiku nt võisid (pidid) tudengid ost(m)a pileti haigla, st patsientide, külastamiseks.) Arstiõppes leidis Euroopas aset erinevaid suundumisi. Prantsusmaal läks pärast revolutsiooni arstiteaduse õpetamine samuti revolutsiooniliseks (,,loe vähem, tööta rohkem"). Hakati tegelema igasuguste ,,tavaliste" haigustega (arenesid seetõttu nt perkussioon ja auskultatsioon). Sakslased samas eelistasid ,,huvitavate" ja haruldaste juhtumite tudengite ette toomist. Saksa kultuuriruumis seega olid ülikoolimeditsiin ja arstiõpe suunatud enam teadusele kui ravivõtete tundmisele (vähemalt õppe algfaasis). Ka laboratooriumis töötamine sai noore saksa arsti hariduse osaks. Selline õpe tõi kaasa selle, et pärast lõpetamist tuli kaua olla internatuuris. Inglased läksid saksapärast hariduse arendamise teed pärast Prantsuse- Preisi sõda (1870-1871), jaapanlased-ameeriklased 20. sajandi alguses. Uusajal algasid (kujunesid välja 19. sajandiks) tendentsid, millised lähendasid üksteisele (seni eraldi püsinud) akadeemilise (ülikooli) meditsiini (intellektuaal...

Meditsiini ajalugu - Tartu Ülikool
56 allalaadimist
7
rtf

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse vägade surumine vastu Lotringi kindluste liini ja Sveitsi piiri. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. PRANTSUSMAA - Eesmärk oli vältida 1870-1871 aasta kordumist. Selleks rajati piirile kaitsevöönd ning otsustati pidada kaitsesõda. VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele. INGLISMAA - plaanis liitlaste sõ...

Ajalugu - Keskkool
78 allalaadimist
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

...uma (talle jäi Austria keisri tiitel ja ta valdustest kujunes peagi Austria-Ungari keisririik). 1525 sai viimasest Saksa Ordu suurmeistrist Albrechtist Preisi hertsog, tema järeltulija päris hiljem abielu teel ka Brandenburgi. 1701 sai Brandenburgi kuurvürst ja Preisi hertsog Friedrich von Hohenzollern Preisi kuninga tiitli, riigi pealinnaks sai Berliin. Preisimaa tähtsus kasvas läbi 18. sajandi peetud sõdade, ent siis saadi Napoleoni käest lüüa. 1861 tõiusis Preisi troonile Wilhelm I, kes järgmisel aastal nimetas oma valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. 1 Pärusvaldus on päritav, Saksa kuningas ja Püha Rooma keiser olid valitavad 1 Viimase juhtimisel Saksamaa ühendati (Austria-Ungari jäi omaette) ja sõjas Prantsusmaaga 1870-1871 saavutati hiilgav võit. 1871 krooniti Wilhelm I Saksa keisriks, Bismarckist sai Reichskanzler. DEUTSCHES KAISERREICH 1871-1918 1871-1888 keiser Wilhelm I (Bismarcki poliitika) 1888 keiser Friedrich III (Bismarcki poliitika) 1888-1918 keiser Wilhelm II (suri 1941 Hollandis paguluses) Bismarcki poliitika põhieesmärgid ja tulemused: suurendada keskvõimu (keisri) tähtsust riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad ...

Ajalugu - Keskkool
47 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun