Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne:
Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks · tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral · aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et: · säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet · võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid · aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas
Kujunevad veekogude kujuneb turba kuhjumisel. Rabad ehk kinnikasvamisel või mineraalmaade kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. soostumisel. Madalsoo võib olla tingitud vee kokku voolamisest lohku, allikast, üleujutusalast. Puurinne Enamasti domineerib sookask, Kasvavad hõredalt üksikud harilikud harvem mänd, kuivendusest männid, sookased. Kuuske leidub rabas mõjutatud kohtades ka kuusk; harva. Rabas võib leiduda üksikute kidu- kaasliigina kasvab kohati sangleppa. rate isenditena veel kadakat, haaba, pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased.
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne:
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad
suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid. Kuresoo raba Kuresoo on Eesti suurim kuivendusest peaaegu mõjutamata raba liitlaam, mis asub Pärnu madaliku idaosas, veelahkmeala laugjal nõlval. Soo arenes liiva, saviliiva ja savise pinnase soostumisel kolletena. Kuresoo arengut on oluliselt mõjutanud teda piiravad tugeva uleujutusega jõed: Navesti, Halliste ja Lemmijõgi. Raba on keeruka vetevõrguga laam, mis koosneb 10 enamasti lagedast osalaamast. Need on Lääne-Eesti soodele iseloomuliku lameda
mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik) 8 Kasutatud allikad
teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside isetaastumine on liiga aeglane ning nende taastamine on aeganõudev ja kulukas. Looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleks vältida ning pigem eelistada turba kaevandamist juba kuivendusest rikutud aladelt (Looduskaitse arengukava aastani 2020, 2012). Kaitstavate soode tegevuskava järgi otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks lähiajal Eestis ei ole, kuid on ohutegureid, millel on suur negatiivne mõju sookoosluste seisundile. Tegevuskava pikaajaliseks eesmärgiks on tagada soode soodne seisund säilitades ja taastades terviklikke ja ökoloogiliselt väärtuslikke sooelupaiku. Lähiaja kaitse-eesmärgiks on tagada
9. Mille poolest on erilised karulauk ja mets-kuukress? 10. Millised samblad kasvavad salumetsades? 11. Kus on levinud salumetsad? 12. Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades? 6. SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad ajutiselt liigniisketel muldadel kasvavad rohttaimederikkad metsad, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed.
Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer. Kraavitatud raba muutub looduse tervendajast (puhta vee säilitusalast) selle reostajaks: kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud soodes hävib (mineraliseerub ja haihtub süsihappegaasina õhku või kantakse vooluveega minema) igal aastal ligikaudu 5 miljonit tonni sinna varem aastatuhandetega talletatud orgaanilist ainet. Nii võivad meie kuivendatud sood osutuda tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi atmosfääri paiskajaks ja kasvuhooneefekti soodustajaks. 13.Põhjavesi, selle teke ja liigid. Eksogeenne põhjavesi tekib väljaspoolt litosfääri pärit veest:
või dreenidel pole mahulist filtermaterjali, "hingemuld" pole huumuskihist. Kõigi eelpool loetletud drenaaziehituse tehniliste tingimuste rikkumiste tagajärjeks on ebapiisav dreenide veevastuvõtuvõime. Moodustavad puuduliku kuivenduse põhjustest keskmiselt kolmandiku ebasobiv kaeviku täitematerjal, pinnase halb veeläbilaskvus, pinnavee äravoolu abinõude puudulikkus, halb pinnaplaneerimise kvaliteet. Uuringutest selgub, et küllaltki suure protsendi ebarahuldavast kuivendusest põhjustab torude väike veevastuvõtuvõime (vesi ei pääse torusse) ja ummistunud dreenid. Torude suur sissevoolutakistus võib olla põhjustatud mitmetest teguritest (torude sissevooluavade pindala, selle jaotus piki toru), kuid põhiliseks on arvatavasti kattematerjalide omadused (filtratsioonimoodul, paksus). Heade katte- ja filtermaterjalide kasutamisega on võimalik vähendada torukonstruktsioonide ebatäiuslikkusest põhjustatud sissevoolutakistusi
lähedalt ja sellest tulenevalt võime väita, et valdav osa puude juurdekasvu suurenemisest aluselise saaste kõrgperioodil on ka tingitud sellest. Samas ei saa me ka selles täiesti 54 kindlad olla. Tõenäoliselt on puude kasvule avaldanud mõju mõlemad tegurid ja kumbagi täielikult välistama ei hakka. Selisoo rabamändide juurdekasvuproovide võrdlemisel tuli kõige paremini välja võimalik kuivendusest tulenev puude juurdekasvu suurenemine alla 100 aastaste puude seas. Põhjust, et miks just alla 100 aastaste puude seas tulemus kõige paremini esile tuli võiks seletada sellega, et antud vanusega puud olid sellel perioodil kõige vastuvõtlikumad muutustele. Proovidelt on näha, et juurdekasv on suurenenud peale I maailmasõda (1914- 1929) ning II maailmasõja ajal. Perioode võiks seletada enne 1900 aastat toimunud Seli
Polistovo-Lovatskaja soostik, samuti üks Euroopa suurimaid, asub Venemaal, Pihkva ja Novgorodi vahel. 11 000 aastat tagasi, kui jääaeg hakkas lõppema ja Valdai kõrgustikult tulnud liustikud sulasid, tekkis seal suur järv, millest hiljem kujunes soo. Kohati on turbakihi pakus seal 10 m. Eestimaa territooriumi pindalast on ligi veerand liigniiske. Turba teke ja muldade soostumine oli varem võimalik veelgi laialdasemal alal. Kraavitus ja maaparandus on soostumist aga piiranud. Kuivendusest rikkumata soode osakaal on meil ainult 5 %. Õhukese turbakihiga kaetud alasid, kus enamasti kasvab mets, on 3-4 korda rohkem. Suurem osa meie soid on väikesed. Soostumise poolest oleme maailmas Soome järel teisel kohal, meile järgneb Kanada (u 12 % pindalast). --- 95 Eesti kliima on kogu jääajajärgsel perioodil olnud soode tekkeks soodne. Kõige varem hakkasid sood kujunema Kagu-Eestis. Vanimateks soodeks loetakse Väikese Emajõe
annaabi.ee 
