Asukoht: Maakasutus: Looduslik rohumaa. Taimkate: Kõrrelised, pigem lehtpuud (paju). Reljeef: Tasane Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) 0-70 t3 T 6,8 71-100 t2 Kihisemine: Alates ~1m sügavuselt. Koreselisus: Puudub. Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Kuivendades sobib rohumaaks. Kuigi muld on toitaineterikas, ei sobi ta peale kuivendamist põllumaaks, sest kuivendades ja harides jääb turvas järjest vähemaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: AM''' Lõimis: t_3100 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Meie andmed ning Maa-ameti andmed langesid suures osas kokku. Meie nimetasime mulla õhukeseks lammi madalasoomullaks, Maa-ameti mullakaardil oli aga nimetuseks sügav lammi madalsoomuld. Maa-ameti
hallasääsed (Anopheles). • Seoses atmosfääri soojenemisega võib juhtuda, et malaariat levitavad liigid levivad ka Euroopasse, kus neid esineb hetkel vaid soojadel ja niisketel aladel. • Igal aastal kannavad nad haigusi edasi ligi 700 miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad inimesed sääskedega toime tulla, kuivendades nende koorumispaiku ja kasutades putukamürke, ent harilikult pole sellest kõigest abi. ● Meie kaitseme end sääskede eest pannes katmata kehale kreeme või pihusteid, mis kahjustavad Isane sääsk Emane sääsk Sääsevastsed Sääsevastne Sääse nukk https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=wFfO7f8Vr9c
Tuule kiirust mõjutab oluliselt maaaala reljeef ja metsasus. Lääne-eestis on tuuleerosiooni keskmiselt rohkem. Seal on enam liiv- ja turvasmuldi ning ilmad on tuulisemad. Eriti esineb seda mererannikutel(Häädemeeste, lääne- hiiuma). Põhjused: Liigne loomade karjatamine- loomad kurnavad mullaosakesed ära, muutes need peenemaks. See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, niisutades ja väetades muldi. See aga vähendab mulla vastupanuvõimet välismõjutustele. Mulla viljakus seeläbi kaob, ning seal ei kasva enam taimi, seega on tuuleerosiooni oht suur. Väärad maaharimisviisid- Inimesed teevad vea monokultuuris kasvatamisega. Pestitsiidid, väetised, pinnase niisutus ja ridakoristus tapavad mulda siduvaid organisme. 2. VEE-EROSIOON
rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike taandumist, varajases Holotseenis. Kõige intensiivsem oli soode tekkimine Holotseeni esimesel poolel 80007000 aastat tagasi ja viimase 4500 aasta jooksul. MÄRGALADE OLULISUS
1.3. Metsakuivandus Kuivendamise positiivne mõju metsamajandusele ei seisne mitte ainult puude kasvutingimuste paranemises ja seeläbi suurenenud produktsioonis, vaid see võimaldab ka metsi paremini majandada st. paraneb ligipääs metsadele. Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 1.3.1. Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik
puudel rohkesti samblikke metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid) mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud. kliima liigniiskus pinnamood, reljeef Soostumise tagajärjed: väheneb mullaviljakus aeglustub puistu kasv, väheneb puistu tootlikkusˇ1
rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks
Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Maiad 14 Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Kultuur ja religioon Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Soist maad kuivendades ja niisutussüsteeme rajades muutusid nad sajanditega edukateks maaharijateks, kes suutsid ära toita suure elanikkonna. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku ning tegid auuri edusamme matemaatika ja astronoomia alal ning lõid keeruka kalendrisüsteemi. Nagu
753 olevat Romulus rajanud Rooma. Arheoloogia sellist daatumit ei kinnita, osutades asula järkjärgulist aeglast arengut 9. sajandist alates. 7. sajandi teisest poolest alates kujunes Roomast linn. Roomlastele kuulus nüüd ka Ostia sadam. Võeti kasutusele ladina tähestik. 6. sajandil (7. sajandi lõpust alates?) valitses Rooma etruski päritolu Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus (pärimuse järgi kreeka päritolu etrusk Tarquiniist) olevat rajanud kanalisatsiooni (cloaca maxima), kuivendades seeläbi foorumi ning muutes selle linna poliitiliseks keskuseks. Servius Tullius (pärimuse järgi Tarquiniuse õukonnas üles kasvanud latiini ori) olevat rajanud Rooma müürid (reaalselt ehitati valmis alles 4. sajandil) ja viinud läbi triibuste ning sõjaväe reformi, jagades ühtlasi Rooma kodanikud kuude varanduslikku klassi. Sellel arvataval reformil põhines edaspidi vabariikliku Rooma riigikord. Tarquinius Superbus domineeris suure osa Laatsiumi üle. Rajas Jupiteri templi
paekivi aga veeorganismide lubikodade ja savi settimisel. Mitmel pool Läänemere rannikul paljanduvatest paekivilademetest võib leida ammu elanud loomade kivistisi. Turvas on tekkinud sootaimede, peamiselt turbasammalde, tarnade, villpea ja pilliroo jäänuste ladestumise tulemusena. Viimase paarisaja aasta jooksul on ka inimene oma tegevusega biosfääri tugevalt muutnud, näiteks rajades looduslike ökosüsteemide asemele asulaid ja põlde, paisutades tammidega jõgesid ja kuivendades soid. Lisa Biosfääris toimuva paremini mõistmiseks ehitati 1987.-1989. a USA-s Arizona kõrbesse suletud biosfääri mudel. Umbes 2,5 jalgpalliväljaku suurusele alale rajati klaaskupli alla mitmesugused ökosüsteemid (ookean, savann, kõrb, mets, põllud jm), milles jäljendati Maa aine- ja energiaringet. Selles suletud kunstlikus biosfääris elasid 1991.-1993. a kaheksa teadlast, kes uurisid seal toimuvaid keemilisi ja bioloogilisi protsesse
annaabi.ee 
