V0 Gk Bm – mahuline veeimavus , Bk – kaaluline veeimavus , Gm – materjali mass märjalt, Gk – materjali mass kuivalt, V0 – materjali ruumala koos pooridega. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. Seda iseloomustab pooride täituvuse aste, näit. 0,8 (80 % pooridest täitub veega). Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, 1 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist.
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele.
gkuiv – materjali mass kuivalt; gmärg – materjali mass märjalt; V0 – kuiva materjali ruumala koos pooridega • Mõned kaalulised veeimavused: ▪ Tihedad tardkivimid <1% ▪ Harilik tellis 12…18% ▪ Turvasplaat >100% Mahuline veeimavus aga ei ületa 100%. HÜGROSKOOPSUS, TASAKAALUNIISKUS • Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust (vastand kuivavus). • Materjal niiskub siis kui aururõhk õhus (sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist) on suurem aururõhust materjali pinnal (sõltub tema niiskusest ja temperatuurist). Vastupidisel juhul materjal kuivab. • Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta tasakaaluniiskuse. • Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5%
teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne). Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestada) Mahumass ( tihedus) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus ( koos pooridega). Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta ( vastandmõiste veetihedus ). Veeimavus on materjali omadus imada vett, seda väljendatakse protsentides kuiva materjali kaalust. Termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja
Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda. Eristatakse kahte sorti imavust kaaluline ja mahuline. Nt. Graniit 0,5 0,7 % (vee imavus) Tihebetoon 2 8 % Tellised 8 20 % 5) HÜGROSKOOPSUSEKS nim. Materjali võimet imeda endasse niiskust õhust. Vastand mõiste on kuivavus kui palju on materjal võimeline niiskust ära andma. Hügroskoopsete materjalide põhiomadus: nende niiskus sõltub ümbritsevast materjalist/keskkonnast. TERMILISED OMADUSED: 1) KÜLMAKINDLUSEKS nim. Materjali omadust veega küllastunud olekus taluda paljukordset külmutamist ja ülessülatamist kui materjal ise asub vees, ilma nähtavate lagunemise tunnusteta ja tunduva tugevuse kaota. Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel =
Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused
kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse.
Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti muutub kuiv materjal raskemaks, kui see end vett täis imab. Mahuline veeimavus näitab mitu protsenti moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt ei täitu materjali poorid täies ulatuses veega. Hügroskoopsus. See on materjali omadus imeda õhust endasse niiskust. Materjal niiskub siis, kui auru rõhk õhus on suurem, kui auru rõhk materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Hügroskoopsuse vastandmõiste ongi kuivavus. Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, õhurõhust ja õhutemperatuurist. Aururõhk materjali pinnal sõltub materjali niiskusest ja materjali temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskuse muutumisele. Kui materjal seisab kaua ühesuguses (püsivas) keskkonnas, siis saavutab see tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus. See on materjali omadus lasta endast läbi vett. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust
annaabi.ee 
