Töökoja ruumid on renoveeritud suhteliselt odavalt, ja kallim osa on töökojas asuv tehnika. Pesula: Pesulat kasutatakse oma taksode pesuks. Kanalisatsiooni puhastatakse iga kolme kuu tagant, kuna koguneb liiva ja muda täis. Ruum on varustatud võimsa ventilatsiooniga. Oma kogemuste juures kasutavad nad ainult kindlat marki survepesurit, turu hind umbes 35 000.-, kuna muud ei pea pidevale kasutusele vastu. Kuna Tulika taksod on valged, siis peale pesu taksosi ei kuivatata, kellel on soovi võib seda ise teha, kuna kuivatamine on suhteliselt energia kulukas. Pesulasse mahub ka mitu autot korraga. Vett kulub pesulas umbes 200 kanti kuus. Üldine: Kuna Tulikal on suur parkla ja õueala, siis lumekoristusega tegelevad nad ise, selleks puhuks on neil oma BobCat, ning hoovi korrasoleku eest vastutab 1 isik. Tulikal on ka oma puksiir ja järelvedamis haagis avarii juhtumiteks. Kokkuvõte:
majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Coniophora puteana ( e.k keldrivamm, majamädik, majakoorik) levikuvõimalus suurem, sest nad vajavad oma arenguks suuremat niiskust kui harilik majavamm. Tavaliselt tekib majavammi seeneniidistik alles pärast lekete likvideerimist juhul kui ei kuivatata niiskunud konstruktsioone. Kanalisatsioonitorustike lekete puhul on seenkahjustuste oht väiksem, sest sealt leviv niiskus on erinevatest ainetest küllastunud ega sobi majaseentele elutegevuses tarbimiseks. Katuselekked ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad. Juhul, kui maja ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks
pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Coniophora puteana ( e.k keldrivamm, majamädik, majakoorik) levikuvõimalus suurem, sest nad vajavad oma arenguks suuremat niiskust kui harilik majavamm. Tavaliselt tekib majavammi seeneniidistik alles pärast lekete likvideerimist juhul kui ei kuivatata niiskunud konstruktsioone. Kanalisatsioonitorustike lekete puhul on seenkahjustuste oht väiksem, sest sealt leviv niiskus on erinevatest ainetest küllastunud ega sobi majaseentele elutegevuses tarbimiseks. Katuselekked ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad. Juhul, kui maja ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks
mustuse pärast häbenema. Kõige parem on autot pesta käsipesulas, sest käsipesulas pestakse kõik pinnad auto alumised servad, rattad/veljed ja uksevahed ning käsitsi pesemisel pole ohtu, et auto värvpind saab kriimustada. Käsipesulas eemaldatakse ka pigiplekid ja kuivatatakse auto korralikult. Välditakse ka uste ja lukkude jäätumist määrete abil. Automaatpesulas on suur oht, et auto saab harjaste tõttu kriimustada ja seal ei kuivatata autot, mille tulemusena jäävad auto kerele veeplekid. Autot tuleks vahatada vähemalt 2x aastas, sest see muudab auto säravaks, kaitseb rooste jms eest ning lihtsustab pesemist. Tuhmunud ja kriimustatud värvpinda tuleb poleerida, sest see muudab värvi püsivalt säravaks, kaitseb autot tooste eest ja lihtsustab auto pesemist. Selleks, et auto värvipind säiliks võimalikult korras on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel
toote värvus stabiliseerub – laagerdumisel algavad nitriti muutused. Need muutused ei toimu mitte ainult laagerdumisel, vaid jätkuvad ka kuumutamisel või keetmise alguses, kui temperatuur ei ole tõusnud veel valkude denatureerumistemperatuurini; viineri ja sardelli kestad kuivavad – kestad (sooled või kunstkestad) on alati niisked (märjad). Kunstkesti leotatakse enne pritsimist, sooli pestakse. Kummagi variandi puhul ei kuivatata. Pärast batoonide raamile asetamist pestakse need veega üle, puhastamaks kesta välispinda vorstisegu osakestest jms. Laagerdumise ajal aurustub toote pinnalt ebasoovitav niiskus, kest kuivab ja värvub seetõttu kuumutamisel paremini. Niiskuse aurustumisest tulenev kaalukadu (~0,1%) on valmistoote väljatuleku seisukohast vähe tähtis. 1.6. Termiline töötlemine Termilise töötlemise üldised põhimõtted: 1
kasutades aknapesuainet või terasehoolduseks mõeldud ainet, ei jää veepiiskade jälgi. Tavaliste ainete kasutamisel pinnad hiljem kuivatada tuhmunud pindu võib puhastada kloori sisaldava puhastusainega või metallipuhastusainega teraspindu ei tohi puhastada karedate töövahenditega (sobib valge hõõrits) 2 Sagedamini esinevad vead puhastatakse happelise ainega ja seejärel pinda ei loputata ega kuivatata. Selle tulemusena muutuvad pinnad hiljem tuhmiks, mis on jääv pinnakahjustus. märjaks tehes võib tunduda, et pind muutus paremaks, kuid pinna kuivades tuleb kahjustus endiselt nähtavale MIDA TEHA? jäävat happe kahjustust ei saa koristamisega parandada kui kahjustus on kerge, siis võib proovida välimust parandada metallidele mõeldud hooldusainetega Klaas Tavaliselt akende, peeglite jms materjal
suurendab põlemisgaasi mahtu ja halvendab süttimist. Puidu niiskuse määramiseks võetava proovi kogus oleneb kütuse osakeste suurusest ja kaalumise täpsusest, kui kaalumise täpsus onn 0,01 g, siis võetakse kaks kaalutist 30...100 g, kui aga kaalumise täpsus on 0,1 g, siis võetakse kaks kaalutist a 200...400g. Proov kuivatatakse ringleva õhuga kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini. Tavaliselt piisab selleks 16 tunnist , kui kihi paksus on väiksem kui 30 mm. Proove ei kuivatata üle 24 tunni. Kuivad proovid tuleb enne märgade proovide paigaldamist kuivatuskapist välja võtta. Peale kuivamist jahutatakse proovid eksikaatoris ja kaalutakse. 12 Puidu niiskus koosneb välisest ehk mehaanilisest ja sisemisest ehk hügroskoopsest niiskusest. Väline niiskus eraldub puidust loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopne niiskus eraldub täielikult puidu kuumutamisel üle 100oC
kergelt kinnistunud mustust. Märgade meetodite asemel, ka sanitaarruumides kui nende kasutamine ei ole väga rohke Kui kasutatakse hooldusaineid Suurpuhastusel, mööbli pühkimisel, märja pühkimise asemel Suurpuhastusel koos masinmeetodiga, seinte ääred, pinkide alused ja muud sellised kohad. Märjalt pühkimine Märjalt pühkimisel mustus eemaldub pinnast mehhaanilise töö ja puhastusainelahuse koosmõjul. Kui märjalt pühkimise järel pinda ei kuivatata, siis lahti pesutud mustus koos pesuainejääkidega kuivab pinnale. Selle tulemusena on pind hall ja määrdunud. KORISTUSTARVIKUD TARVIKU ÜLESANNE ON MUSTUST EEMALDADA, MITTE LAIALI AJADA VAID PUHTA TARVIKUGA SAAB LUUA PUHTUST Koristuslapid Koristuslappe kasutatakse nii kuiva, niisutatud, niiske, märja meetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine lahuse pinnale, korjab lahtise mustuse ja nõrgalt kinnistunud mustuse. Koristuslapi ülesanne on :
käte infitseerumisel. Antiseptikumi anumad peavad olema paigutatud: · Hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise kraanikausi kõrvale · Igas palatis haiglapersonalile kättesaadavasse kohta Antiseptikum kanda kuivadele kätele ja küünarvartele nii, et käed ja küünarvarred oleksid ettenähtud aja jooksul niisked (antiseptikumi toimeaeg e. ekspositsiooniaeg on antud vastava ainega kaasas olevas juhendis). Toimeaja möödudes lasta kätel kuivada. Antiseptikumi ei kuivatata ega loputata kätelt maha, vaid see jäetakse kätele. KÄTE ANTISEPTIKA TEOSTAMISE TEHNIKA 1.Tee selgeks, millist käte antiseptikat on vaja teha. 2.Kuivadele kätele ja randmetele (kirurgilise korral ka küünarvarred) kanda antiseptikumi küllaldane hulk, et käed ja randmed (vajadusel ka küünarvarred) oleksid ettenähtud aja jooksul niisked. Antiseptikumi toimeaeg on antud vastava ainega kaasasolevas juhendis. NB
90% tase keskmine 90% tase keskmine Kõik korterid (39 tk.) +6,1 +3,2 +2,3 +0,7 Niiskustootluse mõju Majutustihedus <25 m2/in (14 krt.) +5,6 +3,2 +2,3 +0,7 Majutustihedus >25 m2/in (12 krt.) +5,9 +2,9 +2,0 +0,7 Pesu ei kuivatata siseruumides (9 krt.) +4,6 +2,5 +2,5 +0,8 Pesukuivatus siseruumides (17 krt.) +6,0 +1,7 +1,7 +0,6 Õhuvahetuse mõju Akende vahetus ilma ventilatsiooni +6,2 * +3,6 * +2,4 +0,9 renoveerimata (18 tk.) Vanade akendega korterid (18 tk
annaabi.ee 
