piimhapet vaja ja pH näitu ei ole tarvis nii madalale viia, saadavas söödas on vähem hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest. 3. lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante, nagu bensoehapet, silobeni või superbeni, mis väldivad valekäärimist väiksema koguse piimhappe tekke juures ja toitainete kaod on väiksemad Silo liigid Märgsilo saadakse, kui koristatud värske rohi sileeritakse kohe hoidlasse. Materjali vähese kuivainesisalduse tõttu on võihappekäärimise suur oht. Samuit võivad kergesti areneda teised kahjulikud bakterid
Tahke, kõrge kuivainesisaldusega (teraviljad, kaunviljad, teraviljatooted, jahu, suhkur jt.) Vedel, vesi, mahlad, taimeõlid, siirupid Mahlakas, keskmise veesisaldusega (kartul, suhkrupeet, kõik aed- ja puuviljad) Viskoosne, näitab produkti voolavus, mõjutab temperatuur, mehaanilise mõjutuse aeg, nihkekiirus, Määritav, paksema konsistentsiga- pole voolavad (võitooted, margariinitooted, segamäärded, pasteedid jt.) Konsistents oleneb produkti kuivainesisaldusest. Kasutusviisi järgi: pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud, kuivtooted. 2. Taimse toorme esma- ja järeltöötlemine. Taimset tooret töötlevad toiduainete tööstuse ettevõtted jagunevad esma- ja järeltöötlevateks ettevõteteks. Esmajärgulise töötlemisega tegelevad ettevõtted 1. jahu-, tangainete-, peensuhkru-, tärklise-, siirupi-, konservi-, veini-, piirituse-, tee- (teelehtede esmane töötlemine), õlitööstused. 2
rasvahappeid, enamik piimhappebakteritest ei produtseeri (joonis 14). Valmimise kulg avaldub juustumassi koostise, maitseomaduste ja kontsistentsi muutustes. [10] Et valmimine oleks paremini suunatav, ei tohi see toimutada liiga intensiivselt. Valmimise intensiivsus sõltub temperatuurist, pH-st (happesusest), veesisaldusest jt teguritest. Valmimise kulgu ja intensiivsust mõjutavad ka juustudele antav kuju ja suurus. Kuivainesisaldusest, mikroobidest ja ensümaatiliste protsesside intensiivsusest sõltuvalt lastakse erinevatel juustudel valmida paarist nädalast kuni paari aastani. [12] Hallitus- ja ilmakoorikuga juustude valmimisel on mikrobioloogilised protsessid üksnes bakterite toimel valmivate juustude omast märgatavalt mitmekesisemad. Mikroobirühmade areng toimub neis suhteliselt kindlas järjekorras. Madal pH tõttu pääsevad esmalt mõjule pärmseened, seejärel hallitusseened ja siis limabakterid
sajandi teisel poolel. Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades). Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse. 1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui talupõldudel. Suurimad kasvatajad: Hiina, India, Venemaa 29. Millest lähtuda kartulisordi valikul? Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: kasvuperioodi pikkusest, mugulate suurusest, mugulate kujust, kuivainesisaldusest, haiguskindlusest, stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, tarbimisperioodi kestvusest, maitsest. 30. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige oma mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: suurepärane toiduaine, oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup),
ulatuse. Kartul muutus lisasissetuleku allikaks individuaaltootjatele. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi aastas: 150160 tuhat tonni söögikartulit, 70 tuhat tonni seemnekartulit. 27. Millest lähtuda kartulisordi valikul? Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: - kasvuperioodi pikkusest, - mugulate suurusest, - mugulate kujust, - kuivainesisaldusest, - haiguskindlusest, - stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, - tarbimisperioodi kestvusest, - maitsest. 28. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige: - mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja - pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: - suurepärane toiduaine,
käärimistel. · Maisisilo proteiinisisaldus on, võrreldes muude silodega, madalam. · Suure proteiinisisaldusega on liblikõielistest taimedest valmistatud silo. · Silo valmistamiseks paigutatakse algmaterjal õhutihedalt silohoidlasse, pallidesse või auna. · Söödas algab mikroorganismide toimel anaeroobne käärimine, mille käigus tekivad happesust suurendavad orgaanilised happed. · Olenevalt kuivainesisaldusest, peab käärimine toimuma nii, et happesuse kasv alandaks silo pH võimalikult kiiresti teatud tasemeni. · Mida vähem on kuivainet, seda happelisemaks peab kujunema keskkond. · Väga märja silo puhul (kuivainet < 20%) peab pH olema 3,84,0. · See blokeerib kahjulike mikroorganismide elutegevuse ning taimerakkudes olevate ensüümide toime ja sööt konserveerub. · Kui pH langeb alla 3,5, muutub silo liiga happeliseks ega sobi enam hästi lehmasöödaks.
piimhapet vaja ja pH näitu ei ole tarvis nii madalale viia, saadavas söödas on vähem hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest. 3. lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante, nagu bensoehapet, silobeni või superbeni, mis väldivad valekäärimist väiksema koguse piimhappe tekke juures ja toitainete kaod on väiksemad Silo liigid Märgsilo saadakse, kui koristatud värske rohi sileeritakse kohe hoidlasse. Materjali vähese kuivainesisalduse tõttu on võihappekäärimise suur oht. Samuit võivad kergesti areneda teised kahjulikud bakterid
27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine Maade kasutamine vastavalt muldade kasutussobivusele tagab keskkonnasäästlikkuse28 7 . N Õ U D E D S I L O H O I D L AT E L E Haljassööda sileerimisel tekib käärimismahl, mis koosneb rakumahlast ja silomassi märgavast kileveest. Silomahl sisaldab rohkesti väetusaineid ja on veekeskkonnale äärmiselt ohtlik. Silomahla hulk sõltub sileeritava massi kuivainesisaldusest. Näiteks kui tooraine kuivaine sisaldus on 10%, tekib silomahla ligikaudu 400 l/t. Kui kuivainesisaldus on üle 30%, silomahla praktiliselt ei teki. Mahla eraldub pärast massi hoidlasse panekut 20 päeva kestel (suurem osa esimese kolme päevaga). Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse.
annaabi.ee 
