Kinda kudumine KINNAS Kinnast kootakse viie vardaga nagu sokkki. Randme osa kootakse soonikkoes või sakilise servaga. Soonikkoes kududes algab muster pärast randmeosa valmimist. Kaks rida kududa ühevärviliselt parempidises koes (enne mustrit) kasvatades igal vardal kuni kaks silmust lisaks. PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE Esimese ja kolmanda varda alguses kootakse kaks silmust ületõstmisvõttega kokku, teise ja
rohkem tekib muresid ja elu läheb raskemaks. Juba kooliajal peavad nad tegema tähtsaid otsuseid tuleviku kohta. Tänapäeaval on neil väga palju erinevaid võimalusi, kuidas jätkata oma elu elamist peale kooli. Kes läheb tööle või õppima, kes välismaale, kes hakkab elama omaette. Kuid ka noorus saab kunagi läbi ja inimesed jäävad vanaks. Paljud on arvamusel, et vanadus on aeg, kui põnev elu lõppeb ja inimene hakkab kamina ees sokke kududes vanu aegu meenutama. Kuid ka pensionieas saab huvitavalt elada. Vanemad inimesed korraldavad endale igasuguseid tantsuõhtuid ning erinevaid üritusi, kus koos aega veeta, ja kui minna välismaale, on näha, et enamus turiste on just rõõmsameelsed pensionärid. Vahel võib isegi tunduda, et vanemad inimesed elavad aktiivesmat elu kui noored, kes pidevalt töötavad ja õpivad. Tööelu on neil seljataga ja tänu sellele on neil palju rohkem vaba aega. Inimese elu on tema enda teha
või tõe kuulutamiseks. ,,Söerikastaja" üks peamisi saavutusi seisnes kahemõttelisuse või mitmetähenduslikkuse tagasitoomises eesti luulesse ajal, mil ühemõttelisus oli veel selgelt positiivse väärtusega termin. Toona leiti luulest lubamatult palju ähmasust ja avalikkuses puhkes kõva vaidlus vabavärsi üle, tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli ta ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 4 Luuletused MIS TEAD SA LUULEST mõtlematu looja. Mis tead sa tuulest,
Täpist tuletatud on väga levinud tähekiri (joonis 4). Kõige sagedamini esineb harilikku lihtvõrku (joonis 5), kuid ka kahekordset lihtvõrku (joonis 6). Võrgukiradest on edasi arenenud võrekirjad, millel on silmatorkavad sõlmekohad (joonis 7 ja 8). Palju on kasutatud ka ruudulist kirja (joonis 9, 10 ja 11), rööpkülikusarnaseid kujundeid (joonis 12), ristmotiive (joonis 13). Üht kirja võis varieerida, kasutades erinevaid värve või kududes kirja peenemalt ja jämedamalt. Võrumaa mustritest erinevad Hargla kihelkonna suuremustrilised kindad (joonis 14 ja 15) . Kindkirja värvivalik ja nimetus viitavad setu mõjudele. 6 2. Töökäigu kirjeldus 2.1 Kinnaste kavandamine Kinnaste kavandamist alustasin mustri ja lõnga valikuga. Tarvis on mõõta käelaba ümbermõõt, seejärel saab arvutada kindel silmuste arv, mida varrastele luua. Selleks tegin kõigepealt tööproovi.
Nagu öeldakse, et ükski hea asi ei ole ilma halvata. Ma soovin mäletada ka suurimad läbielamised õnnetused, surmad ja pettumused. Halvad ja kurvad mälestused teevad meid tugevaks, põnev on mõelda kuidas mina halvas või kurvas situatsioonis hakkama sain. Pensionärina saan ma mõelda mis ma valesti tegin ja kuidas mina pensionärina käituksin, alalüüsimis ja õppimis oskus on väga vajalik. Kui mina tulevikus pensionäriks saan, siis mina kodus sokke kududes tahan oma lastelastele rääkida oma mälestusi teismeliseeas. Ma arvan, et ükski inimene ei unusta oma sõnnikohta, sest tavaliselt on just selles kohas meil kõige rohkem mälestusi. Lapsena oleme nii suhtlemis himulised sellega kaasnevad ka palju lähedasi sõpru, keda ei unustata. Sõbrad on need kes on minu südames igal pool kaasas. Ma arvan, et kui jutt koolile läheb siis seda ei jaksa keegi ära kuulata, sest sellest on alati midagi uut ja põnevat rääkida
Samal aastal sai ta ka Kirjanike Liidu liikmeks. ,,Söerikastaja" üks peamisi saavutusi seisnes kahemõttelisuse või mitmetähenduslikkuse tagasitoomises eesti luulesse ajal, mil ühemõttelisus oli veel selgelt positiivse väärtusega termin. Toona leiti Krossi luulest lubamatult palju ähmasust ja avalikkuses puhkes kõva vaidlus vabavärsi üle, tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli Kross ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Jaan Krossi luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 2 3. Luuletused MIS TEAD SA LUULEST Mis tead sa tuulest,
Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8. Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused kahandatakse kord-korralt iga rea lõpus põhja külge. Edasireal kootakse põhja viimane ja külgmise osa esimene silmus kokku parempidise ületõstmisega, tagasireal pahempidise võttega. Põhjaosa kootakse seni, kuni kõik külgmiste osade silmused on kannapõhjaga kokku kootud ning vardale on jäänud ainult kannapõhja silmused.
avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale. Kootakse valmis esimene sõrm. 5--6 vahesilmust luuakse vardale ja ühendatakse pihu ja käeselja silmused üheks ringiks kolmele vardale. Esimene sõrm kootakse kuni küüneni, siis kahandatakse, kududes iga varda lõpus kaks silmust kokku. Keskmise sõrme kudumisel võtta esimese sõrme vahesilmustest silmused vardale, kududa keskmise sõrme käepealsed silmused, siis luua vahesilmused ja võtta pihupoolsed silmused vardale ja kududa sõrm valmis. Kolm keskmist sõrme kududa ühelaiu-sed. Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja,
Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale. Kootakse valmis esimene sõrm. 5--6 vahesilmust luuakse vardale ja ühendatakse pihu ja käeselja silmused üheks ringiks kolmele vardale. Esimene sõrm kootakse kuni küüneni, siis kahandatakse, kududes iga varda lõpus kaks silmust kokku. Keskmise sõrme kudumisel võtta esimese sõrme vahesilmustest silmused vardale, kududa keskmise sõrme käepealsed silmused, siis luua vahesilmused ja võtta pihupoolsed silmused vardale ja kududa sõrm valmis. Kolm keskmist sõrme kududa ühelaiu-sed. Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku
Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8. Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused kahandatakse kord-korralt iga rea lõpus põhja külge. Edasireal kootakse põhja viimane ja külgmise osa esimene silmus kokku parempidise ületõstmisega, tagasireal pahempidise võttega. Põhjaosa kootakse seni, kuni kõik külgmiste osade silmused on kannapõhjaga kokku kootud ning vardale on jäänud ainult kannapõhja silmused.
Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja närvide ümbruses. http://upload.wikimedia.o rg/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Illu_skin02.jpg/180px-Illu_skin02.jpg Inimese epidermises on umbes 2 x 10/9 melanotsüüti. Kõige tihedamalt on melanotsüüte näol (2900 +/- 249 mm2) ja genitaalpiirkonnas, märksa vähem aga õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2)
veeloomi püüdma. Mõne aja möödudes tirib ämblik mõrra koos saagiga, mille hulka kuulub ka pisikesi kalu, veest välja ning asub sööma. Võrgud kui päästjad *2012. a märtsi alguses tabasid Austraalias New South Walesis asuvat Wagga Wagga piirkonda üleujutused, üle 9000 inimese oma kodu maha jätma. Tuhanded ämblikud liikusid veemasside eest kõrgematesse kohtadesse. Ämblikud põgenevad, kududes võrke ja liikudes koos võrkudega edasi. Ämblikud kasutavad võrke ka purjena, mille tuul kannab kuivemasse kohta. Kohalikud kutsuvad neid rahaämblikeks, kuna usutakse, et kui need ämblikud inimesel ronivad, siis toob see õnne. Ka Sydney Taronga loomaaed teatas, et üleujutuse ajal ja pärast seda kasvas ämblike populatsioon plahvatuslikult.
on viia kõik vili siit, nüüd väikesil näljaseil varblasil jääb vaid tühi ja kõle niit?" Siis vastas vana: ,,Kas seda tead, kes haris neid põldusid? Sest sellele kuuluvad viljapead, kelle vaevast nad võrsusid." Sügise võlud Mis sellest, et päikene madalalt käib ja linnuke väikene nukrana näib! Eks kata nüüd puiesteid lehtede kuld ja kireva rüü saanud kraavigi muld. Ning hommiku-ududes nõlvaku rind kui muistendeid kududes tervitab sind. Nüüd igal pool varakult vaikib kõik töö ning ootab sind võrratu kuuvalge öö. Jälle linna! Peipsi kandis metsatalus Eedu suvel karjas käis, kargas murul paljajalu, vallatust ja lusti täis. Päeval metsast noppis marju, suples ojas, kurni lõi. Mõõtis sammudega varju, õhtul karja koju tõi. Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees.
(karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes). Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi küsinud. On mõistatatud õhtul sängis und oodates. Varrud, pulmad jm. perepeod, noorte koosviibimised, jaani- ja jürituli on samuti olnud mõistatamiseks sobivad puhud. Mõistatamiseks on üldse sobinud igasugused tööst vabad ajad, pühapäevad ja pühad.
omapärasemad ja vastandlikumad. Järgnev peaks tõestama elavat fantaasiat, mida kasutati vaimolenditele materiaalse keha omistamisel. Veehaldjad, keda tihti kujutatakse kalasabaga (ja nende lapsi lausa kaladena) on kaunid, suurte pruunide silmadega, pikkade tumedate juustega ja heleda sõbraliku häälega. (Masing 1998:135). Ühe teate järgi on mereneitsidel seljas sinisest kalevist riided ja nad käivat mööda vett alati sukka kududes. Teise teate kohaselt kannavad nad kollase-, punase-, sinise-, valgekirjusid riideid, mis helgivad päikese käes (Masing 1998:153). Sabaga haldjaid tunnevad ka rootsi laplased. Neil on taoline hoopis metshaldjas, kes on eespoolt vaadates ilus neid, tagant ripub tal pikk saba (Masing 1998:122). See haldjas pärineb Skandinaavia huldre folk’ist, kellel on pikad lehmasabad (Masing 1998:155). Mõlemaid usutakse mehi võrgutavat.
annaabi.ee 
