1915. aastal pani Malevits aluse supermatismile. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis. Kuulsamad supermatismi teosed: `'Must ruut'', `'Must ring'' ja ta nimetas 39 oma teost `'Maalikunsti supermatism'' Must ruut. Neid oli kokku neli tükki Must ring Must rist Punane ruut Supermatism kaheksa ristkülikuga Plakat filmile "Doktor Mabuzo" Kubism Kazimir tegeles ka palju kubistlike maalidega Niitja Puuraidur 1927. aastal käis ta komandeeringus Berliinis ja Varssavis, kus korraldati tema piltidele näituseid, millega ta kogus palju kuulsust. Tagasi tulles ei võtnud ta oma maale kaasa, kartes et need võetakse talt ära ja hävitatakse. Aastal 1928 plaanis Malevits uut näitust välismaal seega maalis ta enamus maha jäetud maale uuesti ja dateeris need pildid nende originaalide valimimisaastaga Faktid
,,L'Estaque", ,,Viadukt L'Estaque'is.", ,,Kala ja pudelid", ,,Mees viiuliga", ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas", ,,Must kala" Kubism skulptuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Muusa. 1910. Noormehe torso.1917 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Braque http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm Anna-Carola Krausse Maailmakunsti ajalugu-renessansist tänapäevani Koolibri 2006 lk 90- 94
Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid- tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindadel erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Kubismi võib leida ka skulptuuris. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Bruncusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale esemele või olendile ainuõige olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga on sageli ainult aimatav. Mõned noored ja vihased kunstnikud leidsid, et kubism on liialt staatiline ja üritasid oma teostes edasi anda liikumist. Ideid said nad futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay (1885-1941), kes oma motiivid leidis tolleaegsetest tehnika edusammudest ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve
paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". 5 Antonio Gaudi 1852 - 1926 Antonio Gaudi oli hispaania arhitekt ja rakenduskunstnik, art nouveau esindaja. Ta on imetlusväärselt sidunud gootika sürrealistlike ning kubistlike elementitega. Oma töödes on ta suurepäraselt kasutanud raudbetooni, raidkivi, värvilis keraamikat, sepise-, vitraazi- ja tisleritööd. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal Reusi linnas Kataloonias vasksepa pojana. Juba 11-aastaselt tutvus ta Eduard Toda Güelliga, kellest sai tema eluaegne sõber. Gaudit vaevasid juba väikesena reumaatilised palavikud, mistõttu ta oli sunnitud kaaslaste mängudest kõrvale jääma
ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve. Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger, kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile
ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve. Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger, kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile
ilmtingimata taiestes. Lisaks Picassole on kubismi arendajana tuntud ka Georges Braque, kellega oli Picassol väga pikaaegne ja tihe koostöö. Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid maalisid suuremas osas oma mälupiltide järgi, mida on teoste sügavamal uurimisel ka näha. (Lynton 2001, 53 – 57) Pablo Picasso (1881 – 1973) on öelnud, et ta ei ürita läbi viia midagi erakordset ega teha kubistlike maale, vaid ta tahab kunsti edasi anda nii, nagu tema seda oma peas näeb (Kangilaski 1997, lk 254). Eeskätt kujutas Picasso vaikelusid ja istuvaid figuure erinevate objektidega. Tal oli viis erinevat kunstistiilide perioodi, mis ulatusid aastast 1901 aastasse 1919. Esimeseks perioodiks võib lugeda „sinist perioodi“ (1901 – 1906), kui Picasso tegi süngeid teoseid, mis olid mõjutatud peamiselt Hispaanias olemisest ja tema lähisõbra surmast. (Kangilaski 1997, lk 254)
Meriga) oli üsna kõva alkoholitarbija. · Adamson Eric oli uuema põlvkonna kunstnik, realistliku alatooniga kunstnik. Nt Kohver koos vana saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal · Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud"
Tallinnas surnud kunstnik, muusik ja pedagoog. Ta oli üks esmaseid kunstikooli Pallas õpilasi aastatel 1919- 1921 ning on eelkõige tuntuks saanud maalija ja karikaturistina. Tema karikatuure võis kohata 1929. – 40. aastani Tallinna „Päevalehes”, kus kunstnik tollel perioodil töötas, ent ka mitmetes teistes väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „Pikker”.Feliks Randeli varane looming keskendus eelkõige graafikale. 1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Kubistlik joon ja rütmistatud kompositsioonid saadavad tema loomingut ka hiljem ning on ilmekatena esindatud 50.- 60.-ndate aastate loominguski. Randeli figuuridele on omane selge karakteersus ning karikatuurile sotsiaalkriitiline alatoon. Randeli õpingud kulgesid Venemaal Penza kunstikoolis (1916-1918) ja Pallases Tartus (1919-1921). Kahekümnendatel aastatel töötas ta joonistusõpetajana Väike-Maarja ja Võru gümnaasiumis ning just see periood oli
Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger (1881-1955), kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile . 2 ABSTRAKTNE KUNST Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist
annaabi.ee 
